Äripäev kaebas Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Riigikohtus arutatud Äripäeva vaidlus vandeadvokaatide Kari-Paavo Kochi ja Tambet Mullariga jõudis Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus see on praeguseks ka ametlikult menetlusse võetud.

Äripäev otsustas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest toimetuse hinnangul ohustab riigikohtu otsus pressivabadust kõige laiemas mõttes ehk seda, kas ja kuidas võib ajakirjandus kajastada avaliku debati keskmes olevaid teemasid. Äripäeva esindava Triniti büroo vandeadvokaadi Karmen Turki sõnul on kaebuse esitamise esmane põhjus see, et Eesti kohtutes rakendatav nn kaudsete väidete kontseptsioon ei ole kooskõlas pressivabaduse standarditega. Nimelt ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt lubatud kohtutel asendada tegelikult avaldatut enda või hageja tõlgendusega sellest, mida avaldati.

„Antud juhul kohustas Eestis jõustunud lahend Äripäeva ümber lükkama väiteid ja kuvandit, mida meie hinnangul tegelikkuses kunagi ei avaldatud,“ selgitas Turk.

Vähem tähtsaks ei saa tema sõnul pidada ka seda, et Eesti kohtud on Äripäevalt välja mõistnud hüvitise, mis on olemuselt karistuslik ning millel on selge jahutav mõju uurivale ajakirjandusele Eestis. „Äripäeva kaebuse põhjuste hulgas on ka asjaolu, et kohustades meediat esitama taotlusi otsingumootoritele nende artiklitele viitavate tulemuste mittekuvamiseks (nn õigus olla unustatud) on vastuolus efektiivse õiguskaitsevahendi põhimõttega,“ lisas Turk.

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi sõnul on väljaande seisukoht, et olukorras, kus advokaadi teenus on olla kliendi nimel ja ülesandel juhatuse liige või osanik, tagades sellega ettevõtte tegelike kasusaajate avalikkuse eest peitmise, on ajakirjandusel õigus ja kohustus viidata sellist teenust osutavatele advokaatidele, kui ettevõte on sattunud avaliku huvi orbiiti.

Euroopa Inimõiguste Kohus võttis Äripäeva kaebuse ametlikult menetlusse ehk kaebus läbis esimese filtri, kust suurem osa kaebusi edasi ei liigu. Siiski on tegemist pika protsessiga ning kohtul on vandeadvokaat Turki sõnul alati ja igas staadiumis õigus vaadata, kas kaebus on ikka vastuvõetav ning küsida ka Eesti valitsuse seisukohta. Kohus võib küsida valitsuse seisukohta nii vastuvõetavuse kui ka kaebuse sisu kohta.

Vaidluse tõid artiklid maksupettuse skeemist

Tsiviilvaidlus Äripäeva ja vandeadvokaatide Kochi ning Mullari vahel käivitus 2014. aasta 11. juulil ilmunud uurivatest artiklitest „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ ja „Müsteerium: miks Järvik kahtlustusest pääses?“. Äripäev nimetas Mullarit ja Kochi artiklites seetõttu, et neile kuuluv Advokaadibüroo Mullari & Koch OÜ omas OÜd Soldina Õlibaas, mis oli segatud maksupettuse skeemi. Seejuures osutas Mullari ja Kochi büroo Marko Kalevi ja Jürgen Järviku kontrolli all olnud ettevõtetele nn kliendikonto teenust. Praeguseks on Kalev sama skeemi tõttu, millest Äripäeva artiklid rääkisid ja milles kasutati ka OÜd Soldina Õlibaas, maksupettuses süüdi mõistetud. Kalevi toonane äripartner Järvik süüdistust ei saanud, Järvik andis menetluses ütlusi tunnistajana.

Mullari ja Koch andsid Äripäeva viidatud artiklite tõttu kohtusse ja vaidlus läbis kolm kohtuastet. Jõustunud otsuses kohustas riigikohus Äripäeva avaldama veebis ja lehes ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldused järgmisel kujul: „AS Äripäev on 11. juuli 2014 ajalehes Äripäev artiklis „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ avaldanud väite, mille kohaselt Jürgen Järviku huve on väidetavas maksupettuse skeemis esindanud teiste hulgas advokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari. Selline väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib ajalehe Äripäev 11. juuli 2014 artiklitest „Skeem: kütus „pesti“ maksudest puhtaks“ ja „Müsteerium: Miks Järvik kahtlustusest pääses?“ jääda mulje justnagu oleksid vandeadvokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari teadlikult ja artiklites nimetatud isikutega kooskõlastatult osalenud artiklites kajastatud väidetavas maksupettuse skeemis. Selline väide on samuti eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“

Vaidlusaluste artiklite autori, Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjaniku Piret Reiljani sõnul oli toimetus sunnitud eeltooduga ümber lükkama mulje, aga mitte reaalselt kajastatud faktid. Äripäev ei ole kordagi väitnud, et Koch ja Mullari on teadlikult ja artiklites nimetatud isikutega kooskõlastatult osalenud artiklites kajastatud maksupettuse skeemis. „Tõime välja vandeadvokaatide avaliku seose ühe pettuses kasutatud ettevõttega ning selle, kellele advokaadid vastavas rollis olles teenust osutasid,“ märkis Reiljan.

Riigikohus mõistis Äripäevalt Kari-Paavo Kochi kasuks välja 2500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.