Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid sanktsioone

Kuigi säärane otsus oli igati oodatud, leidsid nii mitmedki kohtumisest osa võtnud, et ehk oleks olnud õige pikendada sanktsioone 12 kuu võrra, eeskätt just USA järgmise presidendi Donald Trumpi võimaliku mõju tõttu.

“Mõned kolleegid soovisid küll 12 kuud, ent meie formaati silmas pidades on võimalik kuus kuud,” ütles Euroopa Komisjoni president Donald Tusk.

Seni on Euroopa Liit sanktsioone otsustanud pikendada üksnes kuue kuu kaupa. Ukraina president Petro Porošenko teatas, et tervitab sanktsioonide pikendamist, öeldes, et see on märk ühtsusest ning sellest, et Euroopa Liit tahab kaasa aidata Ukraina terviklikkuse taastamisele.

Trumpi efekt

Sanktsioonide puhul on koduvalt räägitud ka Donald Trumpi võimalikust efektist. On ju järgmine USA president üles näidanud soovi suhteid Venemaaga siluda ning oma kampaania vältel kiitnud Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Üks Euroopa Liidu ametnikke ütles intervjuus Reutersile, et kui sanktsioone oleks pikendatud näiteks aasta võrra, oleks see saatnud Trumpile halva signaali.

Avalikkuse ees liidrid muidugi seda välja ei öelnud, nentides, et Trumpi administratsiooni poliitikad on praegu veel teadmata. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas näiteks, et otsus langetati praegust olukorda silmas pidades, mitte prognoosides Trumpi võimalikke tegevusi.