Jahmatuste aasta

Ajaloolane David Vseviov võtab aasta kokku eksistentsiaalselt oluliste teemade uppumisena populismisõnumite merre. Süürias toimuv, põgenikud, Brexit ja USA presidendi valimine, loetleb ta olulisi sündmusi. „Need on sündmused, mis kinnitavad veelkord, kuivõrd on globaliseerunud maailmas poliitika ja majandus omavahel seotud.“

Mõlema aasta tähtsündmuse, Trumpi äravalimise ja Brexiti poliitilis-majanduslikke mõjusid alles hakkame nägema, märgib ABB Eesti juht Bo Henriksson. „Maailma igapäevaelu ilmestasid ja ilmestavad ikka kahetsusväärsed konfliktid eri piirkondades,“ räägib ta, „osa meile hirmutavalt lähedal, kui meenutada märtsis Brüsseli lennujaamas ja metroos ning juulis Nice’is toimunud terrorirünnakuid.“ Soovides tuua esile ühendavaid, nimetab ta kahte spordi suursündmust – Euroopa jalgpallimeistrivõistlusi Prantsusmaal ja olümpiamänge Brasiilias Rio de Janeiros.

„Maailmas oli kõige tähelepanuväärsem tegelane aastal 2016 Mr Brexit, kes tõmbas lihtsalt jonni pärast 48,1%-le oma rahvast vee peale,“ sõnastab ettevõtja Jaan Puusaag. „Tundub uskumatu, et sedavõrd oluline muudatus tehakse lihthäälteenamusega ja seda nimetatakse rahva tahteks. Ja saigi siis rahvas, mis tahtis. Nüüd on ta palju vaesem ja tulevik tume.“

Tallinna Linnatranspordi juht Enno Tamm seevastu leiab, et Suurbritannia rahvas langetas otsuse, milleks neil oli demokraatlik õigus. „Oleks aeg lõpetada halamine ja Brexiti tulemustega hirmutamine ning minna tondilugude jutustamiselt üle analüüsile.“ Tamme hinnangul tuleks Brexitit võtta kui äratust ELi mugandunud ladvikule.

Draamateatri juht Rein Oja tunnistab, et Donald Trump, kel küll veel ametlikku võimu ei ole, on oma sõnavõtmiste ja uute ministrite valikuga pannud kihisema kogu maailma, sealhulgas Eesti. „Arvan, et reaalse võimu juurde jõudes mõjutab ta ka järgmisel aastal maailma kõige rohkem, aga ennustan, et on rahulikum, kui tema praegustest väljaütlemistest oodata võiks.“

„Ei tea, kas huvi või hirmuga peab ootama, mis lähiaastatel maailmas edasi saab,“ kommenteerib Trumpi äravalimist ettevõtja Olari Taal. „Majanduses oli minu arust mõjukaim sündmus OPECi tootmismahu piiramise kokkulepe. Usutavasti on sellest abi inflatsiooni taaskäivitamisel Euroopas ja uute energiakandjate arendamisel maailmas.“ Ekspeaminister, praegune ettevõtja Tiit Vähi lisab globaalselt tähtsate majandussündmuste loetellu Hiina majanduskasvu aeglustumise, USA intressipoliitika muutuse, Venemaa majanduse teatava stabiliseerumise.

Ettevõtja Ants Laos suhtub Trumpi positiivselt. „Vaadates, kuidas Trump oma meeskonda komplekteerib, hakka või uskuma, et paljud tema valimislubadused saavad täidetud ja ka Ameerika saab uue hingamise!“ hüüatab ta. „Paljud uued valitsuse ministrid ja nõunikud on suure praktilise kogemusega oma valdkonnas. Arvan, et USA tõmbab ka seiskunud maailmamajanduse käima.“

Trumpi ja Brexitit nimetavad peamiste sündmuste esireas ka poliitikud. „Kui varem olid asjad maailmas tihti kuristiku serval, siis nad alati kukkusid lõpuks õigele poolele,“ mõtiskleb reformierakondlasest eurosaadik Kaja Kallas. „Viimasel ajal tundub aga, et asjad kukuvad pidevalt valele poolele. Majanduse poole pealt on teada, et Trump on igasuguste rahavusvaheliste kokkulepete vastane, mis tõenäoliselt tähendab seda, et TTIP (kaubanduse ja investeeringute partnerlusleping – toim) on laualt maas. Arvestades, et Eesti on väga avatud majandusega riik, pole see meile kindlasti hea uudis. Lisaks tekitab igasugune ebaselgus hirmu ja ärevust, mida maailmas on niigi palju.“

Majandusanalüütiku taustaga eksminister, Reformierakonda kuuluv Maris Lauri tõstab suurte muutuste tippsündmuseks Brexiti. „Väga võimalik, et Brexit on üks globaalse ajaloo pöördepunkte,“ lausub ta. „Sellistel hetkedel tehtud valikud mõjutavad kogu maailma arenguid aastakümneid, kuid praegu on võimatu hinnata, millised need lõplikud mõjud on. Ignoreerimine või pisendamine teeb asja hullemaks.“ Lauri usub, et Brexit võib inimestele tunduda kauge asjana. „Kuid see, et ta praegu suuremat osa Eesti elanikest või ettevõtetest otseselt ei mõjuta, ei tähenda, et see mõju mõne aasta pärast meilegi väga oluliseks ja valusaks ei osutu.“

Värske majandus- ja taristuminister Kadri Simson tähendab, et ei Brexit ega Trumpi valimine pruugi olla hirmsad. „Võib juhtuda, et hirmul on lihtsalt suured silmad. Kuid reaalsus on see, et maailm meie ümber on muutumas ning seetõttu peame ka meie olema paindlikumad.“ IRLi kuuluv keskkonnaminister Marko Pomerants peab aasta tähtsündmuseks Pariisi kliimaleppe protsessi, milles ta ise on osalenud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme peab Trumpi valimist terve mõistuse võiduks. „On äärmiselt kahetsusväärne, et meie meedia ja poliitikud seda meest, kellest nii meie kui kogu maailm järgnevatel aastatel oluliselt sõltuma hakkab, nii madalalt halvustasid ja laimasid,“ ütleb ta. „Trump meie käest midagi manguma ei tule, küll võib aga juhtuda, et kõik need, kes Trumpi sõimasid ja mustasid, peavad tema juurde küürutama minema. Kahetsusväärselt näitab see nii meie ajakirjanduse kui meie poliitilise "eliidi" ebaküpsust, ideoloogilist pimedust ja selgrootust.“ (Helme arvamuslugu saab lugeda järgmisel nädalal – toim).

Reformierakondlasest riigikogulane Aivar Sõerd lisab juba nimetatud sündmustele majandusliku aspekti. „Globaalset majanduskeskkonda iseloomustasid madalad intressimäärad, madal naftahind ja keskpankade keskendumine võlakirjade kokkuostule ehk kvantitatiivse lõdvendamise rahapoliitikale,“ kõneleb ta. Jätkus riikide võlakoorma kasv, riskide suurenemine ja  edasise majandusarengu horisondi hägustumine.“ Märkimisväärseks uueks instrumendiks majanduselus peab Sõerd negatiivsete intresside ilmumist. „See keskpankade hoob lõi segi senise majandusliku loogika,“ tõdeb ta. Seni pole negatiivsed intressimäärad ega ka muud rahapoliitika meetmed suutnud seatud eesmärke saavutada.

Suur osa viimase kahe aasta vältel Euroopasse rännanud rohkem kui 1,5 miljonist sisserändajast on liikunud Saksamaale ning minu hinnangul on Saksamaa sellega üsnagi hästi toime tulnud.

Esiteks käivitas Saksamaa valitsus 2 miljardi eurose abiprogrammi 500 000 uue töökohta loomiseks immigratsiooni lähteriikides kohapeal ning teiseks on Saksamaa suutnud pagulased edukalt rakendada seisakusse vajunud majanduse vankri ette. Stimuleerides pagulaste kaudu sisetarbimist on Saksamaa saavutanud 1,9% majanduskasvu, mis on väga tugev näitaja.

Veelgi parem näide sisserände ärakasutamisel majanduskasvu stiimulina on Euroopa kiireima SKP kasvuga Rootsi (2,8%).

Väga oluliseks pean ma äsja Euroopa Komisjonis esitatud nn talvepaketti, mis suunab energeetikasektori rohkem turumajanduslikele alustele, k.a taastuvenergia subsideerimise loogika, mis on väga tervitatav samm.

Minu jaoks on alati olnud huvitav küsimus see, kuidas oli võimalik, et 1930. aastatel nii paljud ei mõistnud Hitleri ja natsionaalsotsialismi tõusu tähendust juba varakult. Kuidas said inimesed Londonist Prahani ja Budapestist Pariisini lihtsalt oma igapäevase eluga edasi minna.

Muidugi on ajalugu järelevaates selgem ja meie näeme 1932 peegelduses ka 1941 ja sõda ja koonduslaagreid. Ometigi on raske lahti saada tundest, et 2016 on uus 1932.

Ajalugu kordub, kuid mitte koopia, vaid pigem uue interpretatsioonina samadest probleemidest: globaalne majanduslik ebavõrdus, identiteedikriisid, kuuluvustunde hägustumine, rahvusluse ja võõraviha kasv. 

"Või õigemini – ta pole sugugi rumal, kuid niivõrd tänamatu, et teist temasarnast pole leida. Ma ei imestaks näiteks teps, kui keset seda tulevast üleüldist mõistlikkust seisaks ühel heal päeval äkki üks džentelmen, ebaõilis, või öelgem parem, progressivaenulik ja irvitav nägu ees, paneks käed puusa ja ütleks meile kõigile: härrased, kui lükkaks õige kogu selle mõistliku kupatuse jalahoobiga ümber, lööks ta uppi – ainuüksi selleks, et kõiki neid logaritme kuradile saata ja jälle oma tobeda tahtmise järgi elada!" („Ülestähendusi põranda alt“ I osa, VII. Andres Ehini ja Lembe Hiedeli tõlge. Loomingu Raamatukogu, 1971)