Ametist lahkuv USA president Barack Obama jätab oma mantlipärijale Donald Trumpile keerulise valiku: kas tühistada sanktsioonid, mis Obama just äsja Venemaale häkkimise ja sel moel presidendivalimiste mõjutamise eest kehtestas, või riskida täitmata valimislubadusega suhteid Venemaaga parandada.
- Donald Trump Foto: Scanpix/Reuters
Loetud tunnid pärast seda, kui president
Obama oli avalikustanud uued
sanktsioonid Venemaa agentuuride, ettevõtete ja üksikisikute vastu, ning andnud korralduse 35 Venemaa ametnikku riigist välja saata, tegi
Trump lühikese avalduse, mille toon oli palju tagasihoidlikum võrreldes varasemate avaldustega
USA Demokraatide serveri häkkimise kohta, vahendas agentuur Bloomberg.
„Meie riigil on aeg edasi liikuda suuremate ja paremate teemadega,“ märkis Trump. „Sellest hoolimata kavatsen ma meie riigi ja selle suurepäraste inimeste huvides tuleval nädalal luureteenistuse esindajatega kohtuda, et saada olukorrast värske ülevaade.“
Trumpi võimuses on sanktsioonid ja väljasaatmise otsus ühe pliiatsitõmbega tühistada, kuid tal võib olla poliitiliselt raske seda teha, kuna mitmed vabariiklased USA Kongressis avaldasid Obama otsusele toetust.
Sanktsioone olnuks vaja juba varem
USA Kongressi Esindajatekoja spiiker Paul Ryan ütles, et Obama administratsiooni uued sanktsioonid Venemaa vastu tulnuks kehtestada juba palju varem, kuid et need on „kohane viis kuidas kaheksale aastale ebaõnnestunud Venemaa poliitikale punkt panna.“
Neljapäeval tehtud avalduses ütles Ryan, et „Venemaa ei jaga Ameerika huve“ ning on pidevalt püüdnud USA väärtusi õõnestada, „külvates samal ajal kogu maailmas ohtlikku ebastabiilsust“, vahendas Washington Post.
Ka Senati enamuse juht Mitch McConnel tervitas sanktsioone, nimetades neid heaks esimeseks sammuks. Ta andis mõista, et toetab USA Kongressis häkkimise kohta põhjalikuma juurdluse korraldamist. Vabariiklastest senaatorid John McCain ja Lindsey Graham ütlesid, et on valmis juhtima Kongressis jõupingutusi, et Venemaa vastu veelgi karmimad sanktsioonid kehtestada.
USA luureametid avalikustasid ühtlasi tõendid, mis kinnitasid, et häkkerite tegevuse ja lekete taga, mis kahjustas presidendikandidaat
Hillary Clintoni väljavaateid, oli Venemaa. Seal on detailselt kirjeldatud taktikat ja pahavara, mida häkkerid kasutasid.
„Kõik ameeriklased peaksid Venemaa tegevuse pärast mures olema,“ ütles Obama neljapäeval tehtud avalduses. „Sellist andmevargust ja lekitamist sai juhtida vaid Venemaa valitsuse kõige kõrgemalt tasandilt,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Venemaa annab vastu
Venemaa eitas jätkuvalt igasugust seotust küberrünnakutega. Venemaa vaatest on Obama samm puhtalt poliitiline. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Obama üritab Venemaa ja USA suhteid täielikult karile ajada ning õõnestada ametisse asuva presidendi välispoliitilisi plaane. Peskovi sõnul pole president Vladimir Putin jõudnud veel sanktsioonidega põhjalikult tutvuda, et välja töötada Venemaa poolsed vastusammud.
Venemaa parlamendi ülemkoja välissuhete komisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles uudisteagentuurile Interfax, et Venemaa ootab esmalt ära USA ametisse asuva presidendi reaktsiooni.
Analüütikud kommenteerisid, et sanktsioonide põhjenduseks avalikustatud tõendusmaterjal Venemaa tegevuse kohta on oma ulatuselt pretsedenditu. "Siin oli eesmärk piisava selgusega näidata, et häkkimiskatsete taga oli Venemaa, ütles Bloombergile USA rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi endine sanktsioonide ekspert John Hughes. "Ma ei mäleta, et varem oleks teatud informatsioonilt sellisel määral avalikustamispiiranguid maha võetud, et näidata, kuidas Venemaa seda teeb ning osutada Venemaa luure suitsevale püssile. See on väga märkimisväärne."
Seotud lood
Detsembri lõpetas investor Toomase portfell taas rekordkõrgel - portfelli väärtuseks kujunes pisut üle 280 000 euro.
USA president Barack Obama peab täna oma presidendiaja hüvastijätukõne, vaadates tagasi kaheksale aastale Valges Majas.
Olles tutvunud USA luure- ja julgeolekuagentuuride raportiga, mis kinnitas Venemaa sekkumist USA presidendivalimiste kampaaniasse, rõhutas peagi USA presidendi ametisse astuv Donald Trump vajadust Venemaaga häid suhteid omada.
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.