Koostöö, mis lõi Bauschmidtil jalad alt

City Residence sai nurgakivi 2015. aasta oktoobris, kuid juba aasta hiljem oli must kass Bauschmidti omaniku Mait Schmidti (keskel) ja Endover Kinnisvara juhi Robert Laua (paremal) vahelt läbi jooksnud.  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Bauschmidtil tõmbas vaiba alt vaidlus arendaja Endoveriga, kes nõuab leppetrahvi. Turuosalised leiavad, et probleem ei saa olla vaid selles.

Täna peab mõõnas Bauschmidt kohtus vande andma, muidu jääb firma saneerimine katki. Firma murede üks põhjus jääb eelmisesse aastasse. Augustis ilmusid uudisnupud kaheksakorruselise luksusmajana promotud City Residence’i avamisest Tallinnas. Fassaadina varjasid šampusepokaalidega poseerivad külalised ja luksuslik keskkond maja püsti pannud Bauschmidti ja arendaja Endoveri vahel kerinud vaidlust. Praeguseks on tüli päädinud kohtuasjaga.

„Meil ei ole ühegi äriplaani sisse kirjutatud leppetrahvi ehitajale,“ ütles Endover Kinnisvara eestvedaja Robert Laud, kes ajab äri koos 1Partner Kinnisvara ühe asutaja Endo Tõnuveriga. Mehed lootsid, et Mait Schmidtile kuuluv Bauschmidt jõuab Tallinnas Keskturu lähedal asuva City Residence’i ehitamisega ühele poole maikuus. Läks teisiti. Bauschmidt väldib vaidluse lahtiseletamist, Endover on avatum. Siiski ei andnud Schmidt Endoveri meestele oma esimeses intervjuus armu, kuigi toona jäid nimed mainimata.

Kunstlik venitamine

Nii leiab Schmidt, et kuigi oli City Residence’i korralikult valmis ehitanud, hakkas Endover hoone vastuvõtmisega venitama. „Selle eesmärk oli tekitada kunstlikult suur leppetrahvinõue, mille arvel vähendada ehitusmaksumust,“ on Schmidt öelnud. Kumbki ei avalda, kui suurest leppetrahvi summast jutt käib.

Anonüümseks jääda soovinud turul tegutseja märkis, et Bauschmidti probleemid ei saa olla kinni vaid tülis Endoveriga. „See ei ole Bauschmidtil ainuke objekt, mida nad ei suuda lõpetada. Mait Schmidt on tohutult hea müügimees, aga arvan, et ta müüb asju, mille täitmisest ei ole tal sageli aimu. Tekib olukord, kus järeltulev rong ei tea, mida vedur on ees müünud. Öelda, et Endover on süüdi selles jamas, päris õige ei ole,“ rääkis ta. Schmidt öeldut ei kommenteerinud.

City Residence’i ehitamine käis firma Tartu mnt 56 alt, mille juhatuse liige Robert Laud lükkab Schmidti väited ümber: nad ei venitanud, vaid tahtsid hoone võimalikult kiiresti valmis saada, et mitte jääda halba valgusesse klientide ja pankade ees. Peale selle, et tööd lõppesid maikuu asemel sügisel, kestab siiani vigade ja vaegtööde likvideerimine.

„Kunstlikult suure leppetrahvi nõude tekitamise jutt on kohatu olukorras, kus ehitaja on selgetes raskustes oma kohustuste täitmisel,“ rääkis Laud. Ta lisas, et nad sõlmisid Bauschmidtiga eelmise aasta alguses kompromissi ja andsid 45 lisapäeva hoone valmimiseks.

Laua teada on Bauschmidtil olnud viivitusi ka teistel objektidel. „Mait Schmidti sõnul on Bauschmidt pidanud samuti teisele tellijale trahvi maksma,“ märkis Laud veel. „Usume, et Bauschmidti probleemid ei peitu meie vaidluses, vaid mujal. Oleme kõik ehitusarved tasunud tähtajaks, kuid ehitaja on pidevalt hilinenud kohustuste tähtaegse täitmisega.“

Varasem taak

Bauschmidtilt leppetrahvi nõudnud tellija oli Novira Capital – valdavalt büroohoone Novira Plaza töödega hilinemise tõttu. Novira Capitali partner Andres Liinsoo trahvisummat ei avalda ega ütle, kas ehitaja tasus trahvi, kuid hoiab Bauschmidtile pöialt, sest tegemist on tubli ettevõtte ja korralike ehitajatega.

„Mis puudutab probleemi diagnoosi, siis võin tugineda kuulujuttudele. Iga lugu on erinev, aga kardan, et Endoveri probleem on tõepoolest kurja juur,“ rääkis Liinsoo. „Nii palju, kui olen kuulnud, siis numbrid, mis on probleemi tekitanud, on tulnud sellest projektist ja on väga suured. Ütleme, et need ei ole sajad tuhanded eurod. Ikkagi miljonist ülespoole – aga see jutt on turujutu tasemel.“

Tööde pidurdumisel võivad Robert Laua sõnul olla erinevad põhjused. Sageli peatöövõtja likviidsusprobleem. Jäädakse võlgu alltöövõtjatele, kes ei tule töid tegema või ei lõpeta neid õigeks ajaks.

„Olen nõus nendega, kes pakuvad probleemide põhjuseks liiga kiiret kasvu ja tegevusvaldkondade hajutamist eri riikidesse. Võimalik, et nii hajus kontroll iga konkreetse projekti ja selle kasumlikkuse osas,“ oletab Laud, mis on Bauschmidti nõrgad kohad.

Jõudsid kohtusse

Bauschmidt andis Tartu mnt 56 kohtusse võla ja viivise kättesaamiseks. „Selles, et nad on hoone valmimisega hilinenud ja lepingut rikkunud, ei ole vaidlust,“ väidab Laud. „Oleme valmis kohtutee läbi käima, kuna tunneme ennast oma seisukohtades kindlalt. Nõuame vaid lepingus kokkulepitud sätetest kinnipidamist. Samas oleme endiselt läbirääkimistes, et lõpetada vaidlus kompromisskokkuleppega.“

City Residence’is on müüdud üle 80 protsendi korteritest. Müük on arendaja hinnangul edukas, aga plaan kogu maja läinud aasta lõpuks müüa, nurjus just ehituse lõpetamise venimise tõttu.

„Soovime Bauschmidtile edu oma probleemide lahendamisel ning tellijate, alltöövõtjate ja pankade usalduse tagasivõitmisel. Tellijana kavatseme oma õigusi saneerimismenetluses igati kaitsta,“ lausus Laud.

Schmidt vaidluse detailidesse ei laskunud, kuna Endoveriga käivad läbirääkimised. Varem on Schmidt rõhutanud, et peamine põhjus, miks Bauschmidti saneerimisele saatis, peitub vaidluses tellijaga. Nagu selgus, on tegu Endoveriga. Küsimusele, kas siis, kui minnakse Endoveriga kokkuleppele, on üldse Bauschmidti vaja saneerida, vastas Schmidt, et seda on vara öelda.

Tehtud vigu Schmidt ei eita. „Kindlasti oleme teinud vigu ja midagi on valesti läinud. Sellest on palju õppida ja mitmeid asju peaks teisiti tegema,“ sõnas ta ning lisas, et Bauschmidti makseraskused tekkisid sügisel, suuremad probleemid oktoobrist.

Novira Plaza sai Maakri kvartalis nurgakivi 2015. aasta märtsis, hiljem nõudis Novira Capital Bauschmidtilt leppetrahvi. Pildil Novira Capitali partner Arle Mölder (vasakul) ja Bauschmidti omanik Mait Schmidt.  Foto: Andras Kralla

Saneerimiskava võtab alles kuju

Algne saneerimiskava ei ole veel koos. Aega on sellega veebruarini, kuid Bauschmidti omaniku Mait Schmidti kinnitusel üritavad nad kavale punkti panna enne.

„Paralleelselt tegelen alternatiivse lahendus otsimisega, et saneerimisest pääseda. Kahjuks on mõjunud see meie mainele väga halvasti ja sellises olukorras on äärmiselt keeruline töötada,“ ütles Schmidt. „Olemasolevaid projekte ehitame vastavalt sõlmitud lepingutele.“

Bauschmidti koormab veel silla- ja tunneliehitaja K-Mosti ostmiseks võetud laen Nordeast. Rohkem kui 800 000 eurost tuli läinud aasta lõpuks tasuda üle 100 000 euro, ülejäänud summa jaotub lähiaastatele. Schmidt kinnitas, et seni on nad suutnud laenu tasuda.

Raskused lõid Bauschmidti tipus. Firma on viimase nelja aastaga kiiresti kasvanud, näiteks nii käibe kui ka töötajate arvu põhjal. Kui algusajal oli neli töötajat, siis nüüd 29. Aasta 2015 käive oli 21 miljonit eurot, kasum 626 000 eurot. Dividende maksis firma 230 000 eurot.

Eelmisse aastasse jääb suur kahjum, kuid müügitulu kasvab üle 30 miljoni euro. Saneerimise õnnestumisel loodab firma tänavu taas kasumisse jõuda.

Arendaja: nõrgad ikka pudenevad konkurentsist

Kui väikeettevõtja Klaaspasuna juht Aare Roosiväli oletas, et ehituses on mingi väga suur jama, mis meenutab eelmise masu mustrit, siis Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud kahtleb selles.

Roosivälja hinnangul võib Bauschmidti saneerimisest nii mõndagi välja lugeda, mis turul alanud aastal toimuma hakkab, kuid Robert Laud võtab muresid paratamatusena.

„Sarnaselt iga sektoriga pudenevad nõrgad konkurentsist ka parimatel aegadel, mis on normaalne ja kindlasti ei pruugi olla masu muster. Tublidele ja tarkadele on tööd palju,“ kostis Laud. „Professionaalsus tagab edu. Ehitusteenuste turg on normaalses tasakaalus.“

Laud rääkis, et sageli süüdistavad ehitajad pahatahtlikkuses tellijaid. „Selle taha peidetakse oma tõsiseid vajakajäämisi. Meil on pigem kogemused ehitusettevõtjate poolel esinevate erinevate probleemidega: juhtimine, tähtaegadest kinnipidamine, üldine professionaalsus,“ kirjeldas ta. „Liiga tihti kiputakse oma ebaprofessionaalsusest tulenevates probleemides süüdistama kõiki teisi peale iseenda, eelkõige tellijaid, projekteerijaid ning muidugi alltöövõtjad ja tarnijaid.“

Laud ütles, et nendel on võtta rida väga häid näiteid ettevõtetest, kellega pole aastate jooksul probleeme olnud. Tegemist on hästi juhitud ja fokusseeritud meeskondadega, märkis Laud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum