Võrdõigusvolinik: pangad kohtlevad lapsepuhkusel laenuküsijat teisiti

Pank põhjendab erisust suurema, ent vanemast ja tema tööandjast mittesõltuva riskiastmega – pärast vanemahüvitise lõppu ei ole lapsele garanteeritud lasteaia- või hoiukoht ja vanem võib määramatuks ajaks jääda ilma sissetulekuta, sest ta ei saa väikse lapse kõrvalt tööle naasta.

Volinik hindas panga riskihinnangut proportsionaalseks, ent tuvastas, et diskrimineeriva olukorra on tekitanud osade omavalitsuste tegevusetus koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lasteaia või -hoiukoha tagamisel vanema soovil esimesest tööpäevast alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest. Lisaks tegi volinik ettepaneku haridus- ja teadusministeeriumile, et koolieelse lasteasutuse seadust täiendataks nii, et lapsevanema jäämine sissetulekuta temast endast mitteolenevatel põhjustel oleks välistatud.

Pakosta nõuab mõlemal juhul kaudse diskrimineerimise lõpetamist. „Keelatud on nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine lapsevanemaks olemise tõttu. Kaudne diskrimineerimine on pealtnäha neutraalne olukord või seadusesäte, mis aga tegelikkuses asetab lapsevanemad võrdlusgrupiga võrreldes ebavõrdsesse olukorda,“ selgitas Pakosta. „Antud näites olid võrdlusgrupiks sama sissetulekuga inimesed, kellest ühed kasutavad vanemahüvitisega tasustatud lapsehoolduspuhkuse võimalust ja teised mitte.“

Olukorra kiireks lahendamiseks tegi volinik ettepaneku omavalitsustele ja pangaliidule, et perekasvuga seoses eluasemelaenu taotlejate riski vähendamiseks peaks omavalitsused andma pangale garantii, et tagavad konkreetse lapse vanemale võimaluse tööle naasta.

Ühtlasi julgustab volinik laenutaotlejaid, kellel pank kahtlustab, et omavalitsus ei tarvitse hiljem lasteaiakohta tagada, pöörduma elukohajärgse omavalitsuse poole kinnituskirja saamiseks, et oma riskitaset laenuvõtjana vähendada.