• Jaga lugu:

    Miljardiprojektist tselluloositehas võib kerkida Emajõe kaldale

    Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Emajõe äärde Tartu- või Viljandimaale.

    Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut kohta. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga ca 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, head maantee- ja raudteeühendused tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5–10 km keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud, loetles ta. Asukohavalikul on peamisteks välistavateks kriteeriumiteks elu- ja ühiskondlikud hooned ja kaitsealused loodusobjektid.

    Tehase rajamisel on positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna, võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.

    Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.

    Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

    Tootmisvõimsuseks planeeritakse ca 700 000 tonni aastas.

    Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat.

    Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

    “Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,“ selgitas Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul kallutab toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukausi Suur-Emajõe kasuks. 
    Kohava plaanib esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering. Lõpliku otsuse planeeringu kohta langetab valitsus.
    Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul ei välista projektimeeskond, et mingis etapis peavad idee algatajad valikukriteeriumites kompromisse tegema. Kuigi asukoha esmaanalüüs räägib Suur-Emajõe piirkonna kasuks, on Polli sõnul projekti algatajad tänulikud omavalitsustele nende positiivse suhtumise eest. “Loodame, et ka Eestis hakatakse üha enam hindama ettevõtteid, kes loovad läbi tipptasemel ja keskkonnasäästliku tehnoloogia töökohti traditsioonilistes ja Eestile omastes, kuigi minevikus sündinud eelarvamustega seotud valdkondades,“ lisas Polli.
    Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale.
    Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase, mis võiks valmida aastaks 2022. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.