Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et tööandjad napsavad konkurentidelt kõige enam töötajaid just ITs ja ehitussektoris. Nordeconi juhi Jaano Vinki sõnul on olukord tõesti teravnemas.
- Nordeconi juhi Jaano Vinki sõnul on igal tööandjal võimalus maksta töötajale rohkem, kuid "iseasi, kas seda tahetakse teha". Foto: Raul Mee
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul
meelitatakse töötajaid üle peamiselt parema palga ja karjäärivõimalustega. Ka ehitusettevõtete liidu juht Indrek Peterson nentis, et kuna tööd on palju, siis hakataksegi üle ostma ja eelistatakse „küpset spetsialisti“ noorele kogenematule.
Ehitusettevõtte Nordeconi juhi Jaano Vinki sõnul on selle üleostmise näol tegemist natuke tööjõuturu ühe aspekti ületähtsustamisega, sest läbi aegade on ju tööandjad konkureerinud töötajate pärast. Muu hulgas kasutanud ka paremat palka üle meelitamiseks. Samas nentis ka Vink, et olukord on muutumas pingelisemaks.
„Eks olukord on teravnemas tõepoolest ja seda nii tööealise elanikkonna kahanemise kui ka heade töötajate suhtelise nappuse tõttu tööjõuturul. Ehitusturul lisandub kindlasti ka lähimatel välisturgudel makstavate töötasude suurus võrreles siseturuga, mis objektiivselt mõjutab inimeste liikumist sinna, kus võimalused suuremad ning teenistus tundub parem. Mis omakorda tingib teatud surve koduturul,“ rääkis ehitusettevõtte juht.
Siiski on kõik tööandjad Vinki sõnul siin võrdses olukorras, kus igaühel on võimalus maksta töötajatele enam kui konkurendi juures. „Iseasi, kas seda üldse tahetakse teha. Ehk siis igaks uhkeks pakkumiseks peaks olema ka sisuline majanduslik põhjus,“ märkis Vink.
Ta lisas, et Nordecon on püüdnud eelistada oma tublisid töötajaid ning püüdnud tõsta pigem nende motivatsiooni, kui pööranud pilgu kergekäeliselt väljapoole. „Samas kaasneb ettevõtte kasvuga paratamatult tööjõuvajadus, mis tähendab ka uutele töötajatele palga-, tulemustasu-, soodustuste kui ka arenguvõimaluste pakkumisi – koos ootusega näha kõigele sellele ka vastavat sooritust,“ möönis Vink.
ITs tööd rohkem kui teha jõutakse
IT-sektoris käib rebimine kogenud spetsialistide pärast ning Tieto Eesti juhi Anneli Heinsoo sõnul on sektoris pidevalt puudu 700 spetsialisti. Nortali Baltimaade ja Põhja-Euroopa värbamisspetsialisti Käthe-Riin Tulli sõnul pole nemad oma ettevõtte põhjal erilist üleostmise hoogustumist märganud. Tulli sõnul on IKT sektoris pikka aega selline seis, et tööd on selgelt rohkem kui töökäsi ning turul on konkurents stabiilselt tihe ja väga aktiivne. „On igati loogiline ja loomulik, et inimesed liiguvad ja vahetavad töökohta, otsides parimaid lahendusi ja huvitavamaid väljakutseid,“ märkis Tull.
Ta lisas, et samas on nende töö osa jälgida turul toimuvat ning on oluline teada, kes otsib uusi väljakutseid ning keda soovitakse oma ridadesse. „IT-sektoris ei saa keegi istuda ja oodata, et talent ta ise üles leiaks. Kiirelt kasvava rahvusvahelise ettevõttena värbame ka globaalsel tasandil – ainuüksi jaanuaris sõlmisime 25 uut töölepingut erinevatest riikidest. Kuid samuti pakume Eestis võrdlemisi unikaalset võimalust teha huvitavaid ja suure mõjuga projekte meie teistes tegutsemisriikides,“ rääkis Tull.
Tema sõnul loeb inimestele enim töö sisu ja selle mõju ühiskonnas. Teiseks on oluline, et töökoht võimaldaks areneda ning et kollektiiv oleks meeldiv, lisas Tull.
„Üks osa tööjõuturust on küll kogenud spetsialistid, kuid eriti praeguses talentide nappuses on oluline ka juurdekasvu toetamine ja koolitamine. Ka Palgainfo Agentuuri statistika toob esile, et üha rohkem ettevõtteid on otsustanud töötajate koolitamise kasuks, värvates ilma olulise praktilise kogemuseta,“ seletas Tull.
Tulevikutegijatesse panustamine ning tööjõu koolitamine on tema sõnul IT-sektoris oluline ja isegi trend - et kasvaks peale uus põlvkond tugeva kogemusega häid spetsialiste.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.