„Kas järvepääste kuuleb? Ei kuule.“

Purjetamistreener Madis Toots (vasakul) ja tema poeg Mart Toots Saadjärvel oma jääpurjekal.  Foto: Andres Haabu
Mari Mets • 8. veebruar 2017
Jaga lugu:

Saadjärve jahtklubi liikmed muretsevad, et järvel päästmiseks ostetud Saadjärve vabatahtliku järvepääste MTÜ kaatriga tehtava koolitusäri teenistust peidetakse ja abivajajaid peavad nad ise järvel päästmas käima, järvepääste eitab kõiki süüdistusi.

“Kui paat on teises Eesti otsas õppusel või koolitusel, kasutatakse päästmiseks alternatiivset paati. Me ei lähe niimoodi ära, et poleks alternatiivvarianti. Sellist olukorda ei saa lubada,” ütles Saadjärve Vabatahtliku Järvepääste juhatuse liige Marge Kohtla.

Alternatiivse paadi all peab ta silmas pääste puudumise üle kurtvast Saadjärve jahtklubist pooleteise kilomeetri kaugusel asuvale Tartu Kalevi jahtklubile kuuluvat paati.

Kohtlaga ei nõustu aga kunagine Tartu Kalevi jahtklubi liige ja praegu Saadjärve klubisse kuuluv Mart Toots, kes rõhutab, et kaatri said järvepäästjad PRIA toel.

“Paat on Marge käes ja tema teeb sellega äri. Ta sai oma MTÜga 90% toetust kaatri ostmiseks, aga kui mina oma OÜga (Saadjärve Jahtklubi OÜ – toim) punnitan äri teha, saan ju toetust maksimaalselt 50%.”

PRIA kontrollis 40 000 eurot saanud järvepäästjate paati ühe korra 2013. aastal, siis olid nõuded täidetud. Ka paadiga tehtavate koolituste kohta on MTÜ esitanud PRIA-le nõuetekohase dokumentatsiooni. PRIA teeb järelevalvet kaatri üle 2019. aasta kevadeni.

Järgmisel nädalal peavad mõlema klubi esindajad minema Tartu vallavanemale ­Aivar Soobile oma tegevusest aru andma, kuna vald toetas päästekaatri omaosaluse tasumist ning mõlemad klubid on esitanud veel täiendavaid rahataotlusi.

Mart Toots, kel mere-ja järvepäästekoolitus läbitud, ütleb, et hoopis tema võiks järvepääste paati kasutada, kui niigi ise alati järvel hädasolijaid abistab.  Foto: Andres Haabu
Mart Toots,, Saadjärve jahtklubi liige

Mulle on mitu korda helistatud ja küsitud, kas järvepääste kuuleb. Ütlen, et ei kuule, aga lähen aitan ikka hädast välja.

Algus oli paljutõotav

Toots meenutab, et kui järvepääste veel 2011. aastal loodi ja kallis paat kätte saadi, kutsuti rahvas Saadjärve ümbrusest kokku, tutvustati ettevõtmist, räägiti eesootavast koostööst päästeametiga.

“Algul oli paar üritust, kus järvepääste turvas. Järve ümber pole aga järvepääste kohta ühtegi infotahvlit. Järvepäästet Saadjärvel ei toimu. Kui kedagi on vaja päästa, teen seda mina,” ütles Toots.

“Mulle on mitu korda helistatud ja küsitud, kas järvepääste kuuleb. Ütlen, et ei kuule, aga lähen aitan ikka hädast välja.” Toots käis suvel enda sõnul kümmekond korda abis inimestel, kel paat ära triivis, aer katki läks või mootoririke tekkis. “Nii võiksin juba mina seda järvepääste kaatrit kasutada. Mul on ka koolitus tehtud.”

Kohtla ütles, et Toots oli järvepääste asutamise aegu küll nende listis, kuid pole kunagi olnud MTÜ liige ega saakski olla, kuna korduvalt kriminaalkorras karistatu (kuuse­varguse ja joobes juhtimise eest, karistused kantud – toim) ei saakski tegutseda vabatahtliku järvepäästjana. Ta möönab, et koostööleppest päästeametiga ei saanud asja, kuid järvepäästjad on läbinud nõutud päästjate koolitused.

“Paat seisab üldiselt haagise peal, mitte järvel. Eelmisel aastal oli mitu korda vaja minna jõele kadunud inimesi otsima. Pea igal aastal on olnud üks päästesündmus ka Võrtsjärvel, sest seal pole pehme poordiga paati, millele saaks inimesi hästi veest välja tõmmata. Sobilikke aluseid selleks on piirkonnas vähe. Kui me selle paadiga parasjagu ei päästa, kasutame seda ennetuseks,” lausus Kohtla.

Ta lisas, et eelmisel aastal oli paat haagisel suuresti ka sellepärast, et neil polnud võimalik seda turvaliselt vees hoida, sest Saadjärve jahtklubi liikmed viisid ära Kalevi klubist paadisilla, mida pidasid enda omaks ajast, mil samal territooriumil tegutsesid.

“Kui läbi häirekeskuse on tulnud järvepäästele väljakutse abivajaja juurde, oleme käinud. Me ei kasuta kaatrit, kui seda pole vaja,” ütles Kohtla ja esitas kuupäevalise väljavõtte järvepäästepaadi sõitudest.

Saadjärve jahtklubi liige Enn Braun pole rahul, et järvepääste ajab koolitusäri ja raha liigub kõrvaliste firmade kaudu.  Foto: Andres Haabu

1. Süüdistused koolitusraha keerutamises. Purjetamistreener ­Madis Toots ja poeg Mart Toots on nördinud, et järvepääste kasutab kaptenikoolitusteks Tartu Kalevi jahtklubi litsentsi, mille klubi 2004. aastal Madise initsiatiivil sai.

Väikelaevajuhtide koolitus pidi hakkama teenima jahtklubile lisasissetulekut, kuid nüüd ütlevad välja heidetud kalevlased, et järvepääste MTÜ varjus ajab selle eestvedaja Marge Kohtla hoopis tulusat, kuid musta koolitusäri.

Kohtla kinnitusel rendib jahtklubi järvepäästelt kaatrit, kuna klubil endal pole koolituste tegemiseks sobivat, kuid koostööpartnerid, kellega või kellele koolitusi tehakse, maksavad nende eest Tartu Kalevi jahtklubile (TKJ). Järvepääste ja Kalevi vahel on sõlmitud 2014. aastal ametlik koostöölepe.

Kui Kalevi endine revident Margus Murula klubi juhatuselt arvukate koolituste ja puuduva raha kohta aru päris, sai ta vastuseks, et klubil on sõbralikud koostöölepped teiste sarnaste ühingutega, nagu näiteks Toila merepääste.

Teda häiris, et Toilas kursusel osalejad kannavad oma osalemistasud Toila merepäästele, kuid pole ühtegi arvet, mille kohaselt saaks Kalevi jahtklubi kas või ette nähtud 10% koolituslitsentsi kasutamise tasust.

2. Raha liikumine mööda kõrvalisi firmasid. Teise endise Kalevi liikme Enn Brauni sõnul on ka Kalevi arvele liikunud ametlikku koolitusraha Saadjärve Vabatahtliku Järvepääste kaudu taskusse pistetud.

Väikelaevajuhtide koolituste eest päriselt Kalevi arvele laekunud raha kandis TKJ Mart Tootsi sõnul kogu aeg edasi jahtklubi juhatuse liikmetega seotud firmadele, peaasjalikult Kalevi juhatuse liikme Martin Roostari purjevarustuse müügiga tegelevale ettevõttele OÜ Ylim Roostari korraldatud koolituste eest.

 “Kuna Ylimil polnud koolitusluba, ei tohi Ylim esitada ka TKJ-le ametlikku arvet koolituse eest, mille tegemiseks tal luba pole. Miks ta peab hakkama tegema äri teise MTÜ kaudu, miks ta ei või koolitada TKJi alt, mille juhatuses ta ise on?” küsis Braun.

Kohtla sõnul pole litsentsitasu Kalevil kunagi olnud. “Toila kogub kokku koolitusraha ja Kalev esitab arve Toilale, saame osa tulust. Kalevi jahtklubi on selle raha alati saanud, ülekandega, mitte sulas,” kinnitas Kohtla.

Väikelaevajuhtide koolituste eest päriselt Kalevi arvele laekunud raha kandis TKJ Mart Tootsi sõnul kogu aeg edasi jahtklubi juhatuse liikmetega seotud firmadele, peaasjalikult Kalevi juhatuse liikme Martin Roostari purjevarustuse müügiga tegelevale ettevõttele OÜ Ylim Roostari korraldatud koolituste eest.

 “Kuna Ylimil polnud koolitusluba, ei tohi Ylim esitada ka TKJ-le ametlikku arvet koolituse eest, mille tegemiseks tal luba pole. Miks ta peab hakkama tegema äri teise MTÜ kaudu, miks ta ei või koolitada TKJi alt, mille juhatuses ta ise on?” küsis Braun.

Kohtla sõnul peab olema väikelaevajuhi koolituseks koolitajal väikelaevajuhi tunnistus. Roostaril on tema kinnitusel tunnistus olemas. “Veeteede ametil pole sellega probleeme olnud. Kuidas töötasu saadakse, on juriidiliste kehade vaheline kokkulepe. Ylim on soovinud esitada arveid.”

3. Tagantjärele JOKK. Tehingud seotud osapooltega kinnitas Kalevi jahtklubi tagantjärele erakorralisel koosolekul 30. oktoobril 2015.

Selliste tehingute lubamine klubi üldkoosoleku otsusega oli tagantjärele vajalik, kuna pidevalt toimusid tehingud Kalevi jahtklubi ning järvepääste MTÜ ja näiteks OÜga Ylim. Kõik lepingupartnerite esindajad olid ise ka Kalevi juhatuse liikmed, kellel on vaja selliste tehingute jaoks klubi üldkoosoleku luba.

Kohtla sõnul ei küsitud luba selliste tehingute jaoks esialgu teadmatusest, kuid kohe, kui selgus vajadus, tehti seda kohe ja selgitati olukorda ka üldkoosolekul. “Tõime seal välja kõik summad kuupäevaliselt koos tehtud tehingute sisuga ning tõenäolised tulevikutehingud.”

Ta küsib vastu, miks ei pööranud Murula revisjonikomisjoni liikmena kunagi tähelepanu sellele, et tema esindatava OÜga Saadjärve Jahtklubi tehti samuti omajagu tehinguid, kuid nende jaoks pole kunagi luba küsitud?

Murula sõnul pole ta kunagi olnud Saadjärve klubiga sellisel tasemel seotud, et  oleks neid mingis toimingus esindanud. "Revisjonikomisjoni liikmena pöörasin just juhatuse liikmete tähelepanu igasugustele pahatahtlikele lähenemistele rentnikule (Saadjärve jahtklubi OÜ-le - toim)."

“Kui ühe MTÜ alt niimoodi rahaga pettust tehakse, võiks veeteede amet klubilt ometi koolituslitsentsi ära võtta,” ütles Mart Toots.

Liiga võimas paadimootor pole vabandus

Tootsi sõnul on päästekaatri mootor liiga suur, et keskkonnaamet sellega Saadjärvel sõita lubaks. Mootor on 90hobujõuline, Saadjärvel on lubatud vaid 10. Päästmiseks pole nii suur mootor küll keelatud, kuid niisama sõita ei tohi. Toots ütleb, et lihtne lahendus oleks võtta lisaks väike päramootor, nagu teevad paljud kalamehed.

“Midagi pole jäänud sellepärast tegemata. Paadimootor kaalub ca 180 kilo, selle niisama äravõtmine pole reaalne. Kalevi jahtklubil on olemas ka väike paat, oleme käinud ka sellega. Ei ole nii, et helistatakse ainult Tootsidele,” ütles Kohtla.

Samas küsib Kohtla, kas see on päästetegevus, kui on vaja viia kütust inimesele, kes oma teadmatusest ei võta järvele minnes seda piisavalt kaasa. “See on pigem abitegevus. Kas selleks on vaja kiiret paati kasutada?”

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas