Äripäev • 13 veebruar 2017

Riik tahab seadustada sõjatööstuse eraäridele

Seni pole Eesti erafirmad relvadega seotud teenuseid saanud pakkuda.  Foto: Scanpix/Panthermedia

Kaitseministeerium plaanib relvade käitlemist reguleerivate seaduste muudatusi, mille tulemusel laienevad ettevõtete võimalused osaleda relvahangetes ning pakkuda relvastusega seotud teenuseid.

Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse järgi on muutuste eesmärk luua siinsetele ettevõtetele võimalused Eestis sõjaväerelvade, lahingumoona ja muu sõjalise kauba käitlemiseks ning kauba parandamise ja ümbertöötlemise teenuse pakkumiseks. Kehtiva õiguse alusel ei ole selline tegevus eraõiguslikele isikutele Eestis lubatud. 

Neli tähtsamat muutust:

Ettevõtjad saavad hakata majandustegevusena käitlema sõjaväerelvi ja muud sõjalist kaupa (sh tootma, ladustama, turustama, riigist sisse ja välja vedama).

Sõjalise kauba käitlemiseks lube taotledes peavad ettevõtjad alluma teatud tingimustel riiklikule järelevalvele ja taustakontrollile, mille kaudu tagatakse, et äritegevus ei ole seotud kuriteglike eesmärkidega.

Kehtestatakse Eesti õiguses seni puudunud sõjalise kauba demilitariseerimise regulatsioon, mille tulemusel tekib ettevõtjatel võimalus teenustööna sõjalist kaupa demilitariseerida.

Laienevad ettevõtjate võimalused osaleda nii Eestis kui ka välismaal sõjalise kauba ostmiseks korraldatud riigihangetel.

Muudatuste tulemusel nähakse eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et Eestisse tekib uus tööstusharu, võimaliku käibemahuga umbes 60 miljonit eurot aastas ja luuakse umbes 150 uut töökohta. Kuna lisanduvad uued töökohad ja on eeldada, et loodavatel töökohtadel makstakse Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka, siis tähendab suuremat tulu riigieelarvesse, selgitavad väljatöötamiskavatsuse autorid.

60miljonit eurot aastas võiks uue tööstusharu käibemaht olla. Tekkida võiks umbes 150 uut töökohta.  

Samuti plaanitakse kehtestada riigilõiv ettevõtjale tegevusloa taotlemisel, suuruses 400–800 eurot.

Lisaks luuakse muutusega ettevõtluskeskkond, mis varem puudus, ja võimaldab tööstusharul areneda. Praegu kaitsetööstusettevõtted tegelevad rohkem toodete arendamise ja prototüüpide valmistamisega kui masstootmisega (seadusliku raamistiku puudumise tõttu).

Võiksid suureneda ka välisinvesteeringud Eestisse, tekib valdkondlik teadus- ja arendustegevus.

Väljatöötamiskavatsuse põhjal valmiv seadusemuudatuste eelnõu plaanitakse kooskõlastamisele saata kevadel 2017. Seadusemuudatuste eeldatav jõustumise aeg on jaanuar 2018.

Hetkel kuum