Riik tahab seadustada sõjatööstuse eraäridele

Sõjalise kauba käitlemiseks lube taotledes peavad ettevõtjad alluma teatud tingimustel riiklikule järelevalvele ja taustakontrollile, mille kaudu tagatakse, et äritegevus ei ole seotud kuriteglike eesmärkidega.

Kehtestatakse Eesti õiguses seni puudunud sõjalise kauba demilitariseerimise regulatsioon, mille tulemusel tekib ettevõtjatel võimalus teenustööna sõjalist kaupa demilitariseerida.

Laienevad ettevõtjate võimalused osaleda nii Eestis kui ka välismaal sõjalise kauba ostmiseks korraldatud riigihangetel.

Muudatuste tulemusel nähakse eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et Eestisse tekib uus tööstusharu, võimaliku käibemahuga umbes 60 miljonit eurot aastas ja luuakse umbes 150 uut töökohta. Kuna lisanduvad uued töökohad ja on eeldada, et loodavatel töökohtadel makstakse Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka, siis tähendab suuremat tulu riigieelarvesse, selgitavad väljatöötamiskavatsuse autorid.

Samuti plaanitakse kehtestada riigilõiv ettevõtjale tegevusloa taotlemisel, suuruses 400–800 eurot.

Lisaks luuakse muutusega ettevõtluskeskkond, mis varem puudus, ja võimaldab tööstusharul areneda. Praegu kaitsetööstusettevõtted tegelevad rohkem toodete arendamise ja prototüüpide valmistamisega kui masstootmisega (seadusliku raamistiku puudumise tõttu).

Võiksid suureneda ka välisinvesteeringud Eestisse, tekib valdkondlik teadus- ja arendustegevus.

Väljatöötamiskavatsuse põhjal valmiv seadusemuudatuste eelnõu plaanitakse kooskõlastamisele saata kevadel 2017. Seadusemuudatuste eeldatav jõustumise aeg on jaanuar 2018.