Majanduskasv valgub sektorite peale laiali

Lõunakeskuse juhi Jaan Loti sõnul on kaubanduskeskuste turg saavutanud ülempiiri.  Foto: Scanpix/ Postimees

Kuigi kohalike suurfirmade juhtide sõnul on mullu 1,6% tõusnud majandus ebastabiilne, sektorites valitseb tööjõupuudus ning investeeringute vähesus, kiikavad tippjuhid tuleviku suunas mõõduka optimismiga.

„Igal juhul hea uudis,“ kommenteeris Lõunakeskuse juht Jaan Lott möödunud aasta viimases kvartalis 2,7%ni küündinud majanduskasvu. Siiski tõdes Lott, et tema kasvu ei tunneta. „Kui ma vaatan Eesti kaubanduskeskuste näitajaid, siis sealt ei paista head ega halba.“ Lott lisas, et kaubanduskeskuste majandustulemused on juba aastaid väikese plussiga, kuid suurt hüpet ta ei taju.

Kaubanduskeskustel tuleb võidelda ühe tiheneva konkurentsiga, mistõttu käib ka Lõunakeskuses uuendamislaine. „Turg on üsna ülemise piirini täitunud juba kaubanduskeskuste pindadest,“ nentis Lott. Tema sõnul kaubanduskeskuste marginaalid kukuvad ja isegi kui käibed on veidi kasvanud, ei tähenda see, et kaupmeestel oleks elu kergemaks läinud.

IT kasvab tööjõupuuduse kiuste

Nortali tegevjuht Andre Krull tõdes, et majanduse kasvu üle tunneb ta ainult heameelt. "Selge on see, et üldine ebakindlus on endiselt suur. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei saa sellest teha," lisas ta, nimetades kasvutempot ootuspäraseks.

Kasvu taga näeb Krull peamiselt mäetööstuse taastumist ning naftahindade stabiliseerumist. "Pigem maandati varem kasvu alla tõmmanud tegurid ära," arvas ta. "Ega IT-sektor väga palju eelnevatest aastatest erinevalt ei toiminud," sõnas Krull, vastates statistikaameti andmetele, et mulluse aasta neljanda kvartali 2,7% majanduskasvu vedas just IKT sektor, mis moodustas sellest pea 0,8%. Oma osa Eesti majanduse kasvu panustas Krulli sõnul kindlasti ka Soome majandus.

"Väga raske hinnata, millest kasv tuleneb. Tegu võib olla tehingute konsolideerumisega viimasesse kvartalisse. Üks-ühele seost on raske välja tuua," kommenteeris Krull IKT sektori võidukäiku. Siiski möönis ta, et tellimuste maht on kasvutrendis ning üha enam hoomavad ettevõtjad seda, et IT-lahenduste kasutuselevõtust ei ole ühelgi sektoril pääsu.

Võluvitsa pole

Mingit ühte tõket, mille eest lükkamisel majanduse liikuma saaks, Krulli arvates ei ole. Pigem sõltub palju tulevatest valimistest Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Just Kesk- ja Lääne Euroopa riikide poliitilised valikud määravad Krulli sõnul ära selle, milline on majanduslik stabiilsus järgnevatel aastatel. "Ega keegi julge pikaajalisi investeeringuid ette võtta, kui ebastabiilsus on suur," tõdes ta.

Märgilise tähtsusega on Krulli sõnul see, et Eesti ettevõtted investeerivad üha vähem firmasse tagasi. Mullu investeerisid kodumaised ettevõtted kokku 2 miljardit eurot, mida oli statistikaameti andmetel 12% vähem kui 2015. aastal. "Tööjõukulude kas sööb ära olulise osa ettevõtete kasumi kasvust," möönis Krull, kelle sõnul on see ka probleemiks IKT sektoris.

Kuna palgasurve on suur ja kasumid vähenevad, peavad Krulli sõnul ettevõtjad pidevalt leidma viise, kuidas siinset tööjõutundi väljapoole võimalikult kõrgelt maha müüa. "Olgu siis tegu palkmajatootja või IT-ettevõttega," illustreeris ta, viidates, et see eeldab investeeringuid turundusse ning ka kodu- kui välismaal uute partnerite leidmisesse.

"Nortalil on kenasti läinud," pidas Krull silmas ettevõtte mullust käibe ja kasumi kasvu. Sektori tööjõupuudust leevendab Nortal, palgates erinevatel tegutsemisturgudel. "Lisaks Eesti tööjõuturule, kus on uute inimeste leidmine isegi kõige keerulisem, on meil ka võimalus inimesi leida nii Soomes, Rootsis, Omaanis kui ka Ühendemiraatides," illustreeris ta.

Erkki Suurorg,, Nordeconi juhatuse liige

 Korteri- ja elamuarenduses on ülekuumenemise märke, mis teevad peatöövõtjaid murelikuks. Sisendid muutuvad nii järsult, et ka meil on vahel keeruline erasektoris toimetavatele tellijatele selgeks teha, miks eile olid ühed ja homme on teised hinnad.

Tänavu on Nortalil suured plaanid. "Paar suurt projekti peaks peagi algama Lähis-Idas. Ilmselt teavitame kahe uue sihtturu lisandumisest ning samuti jätkame oma põhivaldkondade ekspordiga," avaldas Krull. "Ärikeskkonna lihtsustamine, litsentseerimine, turunduse automatiseerimine ja riigi rahanduse ja maksunduse teemad," loetles ta edukaid ärisuundi.

Tasa ja targu

Autotranspordifirma Trans Cargo juht Meelis Birk ei tunne samuti, et kuskilt kasvu paistaks. Käive ja kasum on ettevõttel püsinud pigem stabiilsena. „Veohinnad on suhteliselt sarnased ja mingit kulu ma ei näe vähenemas. Pigem vastupidi - autojuhid tahavad palka juurde saada,“ lisas Birk.

Plaanide kohta kostis Birk vaid sõnad „tasa ja targu“. Lahendusena näeb ta poliitilisi otsuseid, näiteks päevarahade suurendamine. „Päevarahad on väga valus teema minu jaoks. Sellest on räägitud juba 17 aastat. Siin väike muudatus oli, see ei parandanud põhimõtteliselt selles valdkonnas mitte midagi.“ Samuti võiks valitsus tema hinnangul kehtestada teemaksu, sest praegune raskeveokimaks kehtib vaid Eesti veofirmadele.

Trans Cargo ei plaani selleks aastaks ka investeeringuid. Birk sõnas, et panustada võiks küll uute töötajate palkamisse, kuid kvalifitseeritud tööjõudu on vähe. „Nad põgenevad Eestist ära, kuna Eesti firmad ei ole nii suutlikud kui näiteks Soomes või Rootsis.“

Ehituses pilved hõrenevad

Tööjõupuudus ei ole võõras mure ka ehituses, tõdes Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Valitseb selge tööjõupuudus, ennekõike elamu- ja kortermajade ehituses," selgitas ta. Kuigi häid oskustöölisi on Suuroru sõnul kutsekoolidest turule juurde tulnud, riisub oma osa neist Skandinaavia. "Tehnika areng on selline, et eksklusiivsematele kortermajadele ehitatakse süsteeme, millest kümme aastat tagasi ei osatud mõeldagi," selgitas Suurorg, miks on just uusi tehnoloogilisi lahendusi tundvad töökäed turul äärmiselt teretulnud.

Suuroru sõnul ehitussektori tänast seisu vaadates rõõmustamiseks põhjust ei ole. "Nii 2016. aasta teises pooles kui ka 2017. aasta alguses oli madalseis nii hangete välja kuulutamise kui ka nende teostamise mõttes," tõdes ta.

Peamiseks murepunktiks ongi Suuroru hinnangul just ebastabiilsus. Kuigi üldised majandusnäitajad võivad sektorit näidata heas valguses, on Suuroru sõnul turu sisemine volatiilsus kõrge. "Korteri- ja elamuarenduses on ülekuumenemise märke, mis teevad peatöövõtjaid murelikuks. Sisendid muutuvad nii järsult, et ka meil on vahel keeruline erasektoris toimetavatele tellijatele selgeks teha, miks eile olid ühed ja homme on teised hinnad," selgitas ta.

Karjuv vajadus hankeplaani järele

Konkreetne samm, mis aitaks sektoris stabiilsust luua, oleks Suuroru sõnul riiklik hankeplaan. "Näiteks maanteeametil ja Tallinna Sadamal on väga selged ja detailsed hankeplaanid. Teinekord lausa büroovajadusteni välja," kirjeldas ta.

Kuigi killud on väga asjalikud, on Suuroru sõnul probleem selles, et pole tervikpilti. "On ainult killud, millest töövõtjad peavad ise terviku kokku panema, vaatama üldpilti ja siis tegema otsuseid, mis valdkonnas toimetada, millele keskenduda ja millesse investeerida" illustreeris ta.

Suuroru sõnul oleks tarvis ministeeriumit, mis vastutaks terve Eesti avaliku sektori ehitusvaldkonna eest. Asutust, mis koostaks üldise ehitusplaani. "See ei pea olema nõukogude-aegne, et nii palju peame ilmselgelt tegema," sõnas ta. Pigem oleks Suuroru sõnutsi vaja ülevaadet sellest, milliste objektide hanked on kavas millistel aastatel.

"Et ehitajatel oleks mingisugune stabiilsus. See annaks ka kutsekoolidele ja ülikoolidele selge perspektiivi. Integreeritud magistriõppesse astuja peaks teadma, mis teda viie aasta pärast ootab," jätkas Suurorg mõttekäiku, lisades, et ülevaade aitaks ka ala noorte seas populariseerida.

Tuleviku suhtes on Suurorg aga optimistlik. "Seda aga juhul, kui elamuarenduste kõrval oleks tööd ka rajatiste turul," tõdes ta, viidates Rail Balticu hankele, mille täpne ülesehitus on veel tume maa.

Nordeconil on aasta alguse kohta portfellis piisavalt töid, kinnitas Suurorg. Selge suuna on ettevõte võtnud elamuehitustelt rajatistele. Põnevust tekitab Suuroru sõnul see, et ees ootavad väga mastaapsed hanked. Näiteks Tallinna ringtee kahe lõigu hange märtsi lõpus ning Tallinna-Tartu maantee Kosest Tartu poole edasi ehitamine. "On hankeid, millega mahult võrreldavaid pole viimasel kahel-kolmel aastal olnud. Oleme ootusärevad," tõdes ta.

Investeeringud lähevad välisturgudele

Ehituskeemia tootja Krimelte juht Alar Salum tõi välja, et ehkki Eesti osakaal nende müügis on väike, läheb müük hästi ja sellest võib tõlgendada ka üleüldisemat majanduskasvu. „Meie toote müügi kasv näitab, et tervikuna tõenäoliselt investeeritakse rohkem ehitusse ja renoveerimisse.“

Siiski panustab Krimelte pigem välisturgudele, kus ollakse suhteliselt optimistlikud ja nähakse suuremaid võimalusi. Vene turul on abiks rubla kursi tugevnemine euro ja dollari suhtes, hästi läheb Krimeltel ka kogu Baltikumis, Soomes ning Hispaanias. Venemaa ja Hispaania turu kasvule lootes teeb ettevõte oma investeeringud sealsetesse tehastesse. „Tavapärased investeeringud on loomulikult ka Eestis, aga kui me räägime suurematest ja perspektiivikamatest investeeringutest tootmisse, siis need pigem täna lähevad mujale kui Eestisse.“

Ohukohana näeb Salum Vene turu muutlikkust ja samuti Suurbritannia ja Prantsusmaa majanduslikku ebastabiilsust. Kasumlikkust võib tema sõnul tagasi hoida toormehindade kasv, mis muudab nende toodete hinnad kallimaks.

Valitsus teeb ettevõtja elu keeruliseks

Salum nentis, et kui vaadata poliitilisi otsuseid, ei ole ettevõtja elu viimase poole aastaga lihtsamaks läinud – õhus on gaasiaktsiisi tõus ja pakendiaktsiisi kehtestamine. „See ei ole lihtsalt niisama mingisugune ettevõtjate lobi või mulli ajamine, vaid tähendab ikkagi probleeme ja lisabürokraatiat. Sellised asjad võiksid olla pikemalt planeeritud ja hea oleks, kui üldse selliseid võnkeid ei toimuks,“ oli Salum kindel.

Krimelte kasutab enda toodetavates aerosoolides palju vedelgaasi ja ehkki Salum eeldab, et aktsiis hakkab kehtima vaid küttegaasile, tähendab see tõenäoliselt täiendavat bürokraatiat. „Mingit aktsiisilao pidamist, aruandlust, mis teeb kõik meile ainult keerulisemaks,“ selgitas ta.

Hetkel kuum