Tallinna hankel läksid käiku valeandmed

Kas kogu asjas mängis rolli, et jutt käis muu seas tualettpaberist? „Võib-olla tõesti,“ kostis vandeadvokaat Kristina Laarmaa. „Sellele viidati ka menetluse käigus, et kui rikkuja süü leiaks kinnitust, siis avalik menetlushuvi võib-olla puudub. Asi on minu meelest aga pigem printsipiaalne.“  Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:

Tallinna mahukale paberihankele esitati valeandmetega sertifikaadid. Kuna aga tõendeid teadlikust võltsimisest ja hooletusest ei leitud, ei saanud keegi karistada.

„Valeandmeid võidakse esitada mille kohta tahes. Kui tekib karistamatuse tunne, nagu praegu, siis millise signaali turule anname? Isegi kui vahele jääd, ei juhtu midagi,“ võtab asja kokku hankevaidlustele keskendunud Varuli büroo vandeadvokaat Kristina Laarmaa.

Äripäev kirjutas läinud suvel, kuidas majapidamispaberi edasimüüja Ebeta omanik Andrus Nirk tõstis lärmi, kui taipas, et konkurent Tartust, Avera-Trading lasi Tallinna suurhanke võitmiseks käiku valeinfoga tootesertifikaadid. Peale selle oli Avera-Trading võidumees – 180 000eurone ja 300 asutusele mõeldud töö läks paariks aastaks tema taskusse.

Kristina Laarmaa, vandeadvokaat

Sageli ei hakka keegi sellist järelevalveasja ajama.

Madal hind

Konkurentide hinnangul oli see alapakkumine. Avera-Tradingu omanik Erki Kull vaidles toona vastu. „Konkurents on hea – viib tarbijale hinnad alla, sõelale jäävad parimad. Teenida võib marginaalilt, aga ka käibelt. Meie eelistame paberit müüa palju.“

Hiljem hankelepinguga tutvunud Andrus Nirk mõistis, et konkurent tahab müüa lubatust kehvemaid tooteid. Näiteks polnud paber piisavalt valge või oli vanapaberit toodetes liiga palju. „Ostja küsib Mercedest, pakutakse Opelit,“ kirjeldas Nirk värvikalt.

Kerkis mitu versiooni, kuidas valed tooted lepingusse jõudsid. Tõsiseim oli, et Avera-Trading saatis võltsitud dokumendid, et linnale odavamat paberit müüa ja nii hange kinni panna.

Tooted sai Avera-Trading Rootsi suurkontsernilt SCA, mille kuulsamad brändid on Tork, Lotus, Zewa ja Libero.

Kull ütles mullu, et võltsimist polnud ja asetas vastutuse tootja õlule. Ta rääkis siis, et viga tekkis andmete allalaadimisel eri andmebaasidest ning kõikuvad andmed on mõistetavad, sest SCA tooted tulevad firma mitme riigi tehastest. SCA Põhja regiooni eest vastutav asepresident Lennart Johnson küsimustele suvel ei vastanud. Samas tõdes Johnson, et probleem on siiski üleval.

Vaidluste jada

Alguses tahtis Kristina Laarmaa, et rahandusministeerium järelevalvet teeks. Ministeerium keeldus. „Leiti, et see ei ole võib-olla kõneväärtki,“ sõnas Laarmaa.

Kõige kõrgema ja madalama pakkumise vahe oli pea 57 000 eurot.

Pakkumised

Avera-Trading 177 500 eurot

AS Kodupaber 191 170 eurot

OÜ Puhastusimport 204 350 eurot

AS Ebeta 230 204 eurot

OÜ Kulukaubandus 234 350 eurot

AS Orient Kontorikaubad 234 460 eurot

Ta ei andnud alla ning nõudis uuesti järelevalvet. Teisel korral ministeerium nõustus. Mõne aja pärast selgus, et valeandmeid oligi esitatud.

Süü võttis enda peale SCA. Teatas, et valeandmetega tootesertifikaadid koostas ja väljastas kogenematu töötaja. „Mis täiesti juhuslikult tagas, et toode vastas hanketingimustele, mida ta muidu poleks teinud,“ kommenteeris Laarmaa.

Andrus Nirk on siiani kindel, et valeandmed esitati sihilikult. „Nad ei saa öelda, et meie, Euroopa suurim paberitootja, võltsisime dokumente. Eesti seadused on nagu on. Siin midagi teha ei ole,“ lisas ta ja sõnas, et peab juhtunut alatuks. „Kuidas saab inimlik eksitus olla PDF-vormis dokument, kus üks ja teine rida on üle kirjutatud?“

Samuti leidis ministeerium, et Tallinn ja Avera-Trading ei teadnud veast. Ministeerium ei tuvastanud ka teadlikku valeinfo esitamist ja hooletust. Laarmaa pöördus kohtusse, kuid kohus jättis Avera-Tradingu karistamata jätmise jõusse, sest Ebeta õigusi ei rikutud.

„Minu klient ei olnud järjekorras teine pakkuja. Igaühe õigust üleüldise õigluse nimel kohtusse pöörduda meil ei ole,“ sõnas Laarmaa.

Ta leiab, et linn ei saanud viga märgata, küll aga hanke võitnud Avera-Trading. „Kui Avera-Trading ei palunud selliste andmetega tootesertifikaate, vaid see oli tõesti tootja eksimus, pidanuks Avera-Trading sellest aru saama – toode, mida nad on aastaid müünud, on äkitselt hoopis teiste parameetritega,“ selgitas Laarmaa. „See kaasus iseloomustab, et lihtlabase valetamise osas jäävad seaduse käed lühikeseks.”

Avera-Tradingu omanik Erki Kull jättis seekord küsimustele vastamata. “Ausalt, see hange ei ole meile elu -ja surmaküsimus, erinevalt ilmselt teisest osapoolest,” sõnas ta.  Foto: Väinu Rozental

Tarnib edasi

Avera-Tradingu omanik Erki Kull jättis küsimustele vastamata. Ütles ainult, et tema firma tarnib endiselt Tallinnale tooteid. “Ausalt, see hange ei ole meile elu- ja surmaküsimus, erinevalt ilmselt teisest osapoolest,” lisas ta veel.

Kas kogu asjas mängis rolli, et jutt käis muu seas tualettpaberist? „Võib-olla tõesti,“ kostis Kristina Laarmaa. „Sellele viidati ka menetluse käigus, et kui rikkuja süü leiaks kinnitust, siis avalik menetlushuvi võib-olla puudub. Asi on minu meelest aga pigem printsipiaalne,“ rääkis ta.

Laarmaa soovitab hankijatel jätta endale lepingus taganemisruumi. Juhuks, kui avastavad valeandmete esitamise. Praegu ei ole sel põhjusel lepingute ülesütlemine praktikas juurdunud.

Vaata tausta Infopangast

Avera-Trading AS

Ebeta AS

Laarmaa kogemus näitab, et valeandmeid esitatakse, aga sageli jäävad need lood sinnapaika, sest ei ole tõendeid.

„Antud juhul saime andmed, kui vaidlustamistähtaeg oli möödunud, sest pakkumused on konfidentsiaalsed. Sageli ei hakka keegi sellist järelevalveasja ajama,“ tõdes Laarmaa. „Teame vaid, et tootesertifikaat sisaldas valeandmeid. Kuidas need sinna said, me ei tea.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum