WC-paberi hange võttis tulised pöörded

Nimelt tellis Tallinn ligi 300 asutusse – näiteks Tallinna Kiirabisse, koolidesse, lasteaedadesse, linnaosavalitsustesse – paberkäterätikuid, tualettpaberit ja seepi. Kõrvaltvaatajale tavaline ost, kuid hankel osalejatele hinnamängudega sõjatander.

Esimene tüliõun ongi hind, millega Tartu firma Avera-Trading hanke kinni pani. Hankel neljandale kohale maandunud ja kahel varasemal korral sama töö võitnud ASi Ebeta omaniku Andrus Nirgi ning tema konkurentide sõnul on 178 000 eurot ehk konkurentidest kuni mitukümmend tuhat eurot odavam tariif liiga soodne.

„Selle hinnaga ei ole võimalik paberit üldse müüa,“ ütles firma Kulukaubandus juhatuse liige Mati Riimaa. Puhastusimpordi juht Martin Lill nõustus. „On tõsine küsimus, kuidas sai seda hinda pakkuda, aga paberi hanked on nii mõõtmatud, et soovitan hanke tegijal teha järelkontrolli,“ kommenteeris Lill.

Avera-Tradingu omanik Erki Kull vaidleb vastu. „Ma ei ole päris nõus. Konkurents on hea – viib tarbijale hinnad alla ja sõelale jäävad parimad. Teenida võib marginaalilt, aga ka käibelt. Meie eelistame paberit müüa palju.“ Lisaks pealinnale on ettevõte varem müünud näiteks Lääne-Tallinna Keskhaiglale.

Lepingus teised tooted

Teise teemana pani konkurente kulmu kergitama müüdu kvaliteet. Hankelepinguga tutvunud Nirk taipas, et konkurent müüb lubatust kehvemaid tooteid – mõnel puhul polnud paber piisavalt valge, teisel juhul oli vanapaberi osakaal toodetes liiga kõrge. „Ostja küsib Mercedest, pakutakse Opelit,“ kirjeldas Nirk värvikalt.

Enne kui edasi läheme, selgituseks, mida peavad paberimüüjad hangetel osalemiseks tegema. Neil tuleb iga kord esitada värsked tootesertifikaadid ja erihinnad, mida tootjatelt saavad. Siinsed tegijad ostavad näiteks paberit Rootsi suurkorporatsioonilt SCA, mille kuulsamad brändid on Tork, Lotus, Zewa ja Libero.

Hiljem märkaski Nirk Tallinna ja Avera-Tradingu lepingus nelja SCA toodet, mis hanketingimustele ei vastanud. Olemaks ametlikult kindel, et tehnilised näitajad ei vasta nõutule, küsis Nirk firma siinselt esindajalt Raidar Mesilalt nelja toote sertifikaate, kuid ei saanud neid. Nii nõudis need tema eest välja edasimüüjate huve kaitsev rahvusvaheline organisatsioon Inpacs ja kättesaadud sertifikaadid kinnitasid Nirgi kahtlusi.

Mesila oli Äripäevaga vesteldes tõrges, sõnades vaid, et ei tea, millest Nirk räägib ja et tal on keelatud kommentaare anda.

Läks ringiga

Kerkis kolm versiooni sellest, kuidas valed tooted lepingusse jõudsid. Esimene oli, et vea tegi linn, märkamata valede toodete pakkumist. Teine oli, et valed tooted valisid lõpuks linn ning Avera-Trading koos. Kolmas variant oli tõsiseim. Avera-Trading saatis võltsitud dokumendid, et linnale saaks odavamat paberit müüa.

Avera-Tradingu omanik Erki Kull ütleb, et võltsimist ei ole olnud ja asetab vastutuse tootja õlule. “Meie ei ole paberitootja, vaid kaubandusettevõte. Kui toode ja tootja dokumentatsioon vastab nõutule, ei saa rääkida valede toodete või sertifikaatide esitamisest.“

Tema sõnul tekkis viga andmete allalaadimisel erinevatest andmebaasidest ja kõikuvad andmed on mõistetavad, sest SCA tooted tulevad firma eri riikides asuvatest tehastest. „Üks toode võib Saksamaal olla kergelt ühe koostisega, Soomes teisega,“ lausus Kull. "Ja nõuda Tallinna allasustustele maksumaksja raha eest 80% valgesusega premium-klassi paberit, mis sobilik viie tärni hotellidele, ei ole minu arvates päris mõistlik."

Suurfirma SCA Põhja regiooni eest vastutav asepresident Lennart Johnson küsimustele ei vastanud, kuid nentis probleemi.

Liiga hilja

Pettunud Nirk aga asja nii ei jätnud ja võttis appi Varuli büroo vandeadvokaadi Kristina Laarmaa, kes nentis, et teha ei ole midagi, sest vaidlustamiseks oli liiga hilja. Vedu võttis aga rahandusministeerium, asudes uurima, kas tegemist oli Tallinnale esitatud dokumentide võltsimisega. Menetlus veel käib, ministeerium teemat ei kommenteeri ja niisamuti on Tallinn kidakeelne.

"Keegi peab siin valetama,” on Laarmaa kindel ja lisas, et mäng ei ole õiglane, kui tingimused on ühed, aga tulemus teine. “Paberihangetes pidavat sohitegemine olema massiliselt levinud.”

Laarmaa rääkis, et hankijad on tihti kursis, et tingimustest ei tohi mööda vaadata, kuid see ei takista neid. “Lähevad riski peale, kuna konkurentidel midagi väga ette võtta ei ole.”

Pealegi on lepingu tühistamine võimatu. “Hankija käes on jäme ots. Seaduse regulatsioon on puudulik. Kuigi lepingu muutmine ei ole lubatud, kehtib muudatus ikkagi.” Nii ongi järelevalve parim võimalus, sest rikkujat trahvitakse.

Järelevalve Avera-Tradingu omanikku Erki Kulli ei häiri. „Saab õhk puhtamaks.“ Samuti eitas ta kokkumängu SCAga, kuid tõdes, et hanked, nagu Tallinna oma, on tähtsad. „Kui sul ei ole pehmepaberi äris mahtu, pole sind tootjatele olemas. Tehaste jaoks loevad tonnid, mitte raha. Aga et see oleks elu ja surma küsimus, seda pole.“

Eriline Tartu

Tartus on Avera-Trading võitmatu, ütles firma Kulukaubandus juhatuse liige Mati Riimaa.

„Tartus on Avera-Trading võtnud kõik, mis võtta on. Seal ei ole mõtet hangetel osaledagi, sest Tartus võidavad nemad,“ lausus ta.

Avera-Trading on varem Tartus sattunud skandaalimaigulise loo keskpunkti, kui Aura veekeskuse nõukogu esimees, linnavolikogu liige Väino Kull kuulus samal ajal ka poja Erki ettevõtte Avera-Trading nõukokku. Viimane aga tarnis Aurale puhastusvahendeid ja paberit, mistõttu Väino Kull pidi Aura nõukogu esimehe kohast loobuma. Seega ütlevad konkurendid siiani, et Avera-Tradingul on Tartus võimu.

„Ega see nüüd nii ka päris ei ole, et teised Tartus müüa ei saa. Tartust on minu firma välja kasvanud ja Tartu on mulle natuke küll üks eriline koht. Ilmselt on siis tooteportfell hea, kui suudame leida klientidele toote sobiva hinnaga,“ kostis Kull.