Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palts: maksupoliitika kui vikatiga ribide vahele

    Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi vaaguvad ettevõtjad praeguse maksupoliitika turmtules hinge – maksumuudatuste asemel peaksime eelarvet täitma hoopis maksuaukude kinnipanemisega.

    Kui me oleks läinud eelmise valitsuse tempoga, siis oleksime 500eurose tulumaksu miinimumini jõudnud alles aastal 2049.

    Kadri Simson,
    majandus- ja taristuminister
    Pärnu Finantskonverentsi maksudebatis illustreeris Palts Eesti maksupoliitikat ühe tuntud ettevõtja sõnade järgi nii: „Käib selline vikatiga ribide vahele torkimine. Ühe sutsaka saad sinna kolmanda ja neljanda vahele – teeb haiget, ära ei tapa. Teise sutsaka saad kuuenda ja seitsmenda vahele – püsid veel elus. Niimoodi veel ühele ja teisele poole ja pead veel päris kaua vastu. Aga ühel hetkel jooksed verest tühjaks.“
    „Mida keerulisemaks süsteemi teeme ja mida rohkem toome uusi maksuaspekte juurde, seda keerukamaks muutub ka nende kokkukogumine,“ ütles Palts, lisades, et see võib omakorda kaasa tuua ka maksupettuste kasvu.
    „Pole ühtegi riiki, kes oleks ennast edukaks maksustanud, edukaks saab ennast töötada,“ kommenteeris Palts rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi öeldut, nagu oleks edukat riiki võimalik üles ehitada nii kõrge kui ka madala maksukoormusega.
    Samuti kahtles ta, kas tulumaksuvaba miinimumi oli mõttekas tõsta 500 eurole. „Kas hüpe pidi olema korraga nii järsk, ehk oleks võinud natukene teistmoodi olla – praeguse tulumaksuvaba miinimumi ja 500 euro vahel on mõni teine arv veel.“
    Maksumuudatuste kommunikatsioon on olnud eksitav
    Riigikogu liikme Aivar Sõerdi sõnul on väga raske aru saada, kuidas maksuvaba miinimum tegelikult kujuneb, ning pettunuid, kes peavad 300–400 eurot hoopis juurde maksma, võib olla väga palju.
    Näiteks hakkasid ministrid Sõerdi sõnul alguses rääkima, et töötajad, kes saavad palka alla 1200 euro kuus, võidavad 64 eurot. „No ei ole, seadus räägib hoopis midagi muud – seadus räägib aasta tuludest!“ Ja selgitab, et maksuvaba miinimumi astme määramisel on palk ainult üks osa, millele arvatakse juurde ka muud tulud, nagu kasud vara võõrandamisest ja tulu välisriigis töötamise eest.
    Kõige kummalisem on aga Sõerdi hinnangul see, et maksuvaba miinimumi juures arvestatakse veel selliseid tululiike, mida üksikisiku puhul üldse ei maksustata, näiteks dividende. Selliselt on töötajal väga raske aru saada, kuidas tema maksuvaba miinimum kujuneb.
    Samuti peab ta eksitavaks palganumbreid, sest üldine maksuvaba miinimum oleks tõusnud ka edaspidi. 1700 eurot, millest alates hakkavad sissetulekud vähenema, ei olegi järgmiste aastate pärast nii suur palk. „See võib olla ka 12tunnises vahetuses töötava oskustöölise palk, kui ta töötab suurt lisandväärtust loovas eksportivas ettevõttes. Ja neid me karistame sellega, et võtame ära maksuvaba miinimumi.“
    Sama kriitiliselt suhtub ta sõidukite keskkonnalõivu. „Sellel ei ole midagi pistmist lõivuga ja sellel ei ole midagi pistmist keskkonnaga. See on tavaline automaks, mis soodustab vanemate ja saastavamate sõidukite ostmist. Kui tarbija ostab kasutatud auto, millel on juba omanikuvahetus toimunud, ei maksa ta mitte midagi.“
    Sõerd peab senist 32–33%-list maksukoormust Eestile optimaalseks. Pärast valitsuse maksumuudatusi peaks see tõusma aga 35–36%ni. „Mina ei ole aru saanud, kuidas maksukoormuse tõus majandust elavdab.“
    Koalitsioonileping on kokkulepete tanner
    Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul oli läbirääkimistelaua taha kutsutud ettevõtete ja pankade esindajad, ka Erkki Raasuke, kes juhtis eelmisel aastal tarkade inimeste töörühma. Kõik olid seda meelt, et Eesti suurim probleem on, et liiga palju inimesi teenib meil madalat või keskmist palka ja nende maksukoormus on liiga suur.
    Selline olukord paneb punkt üks surve alla meie tööjõuturu ja punkt kaks hoiab seisakus meie sisetarbimist. „Me tegelesime sellega, et need inimesed saaksid maksukergendust. Ja kui me oleks läinud eelmise valitsuse tempoga, siis oleks ilmselt 500eurose tulumaksuvaba miinimumini jõutud alles aastal 2049,“ rääkis Simson, märkides, et tema on väga paljude maksumuudatustega rahul.
    Simsoni sõnul oli valitsusel laual ka alternatiiv tõsta tulumaks 20%-lt 26%-le, mille poolt olid paljud Eesti nimekad ettevõtted. „Koalitsioonileping on alati kokkulepete tanner ja tõepoolest, üks erakond ütles, et me ei keera seda 26%-le tagasi,“ märkis Simson, lisades, et inimesed, kes teenivad 3000 eurot ja üle, saavad ilmselt aru, et tulumaksu alandamine 20%-le on olnud maksukingitus just neile.
    Minister tunneb ka heameelt pooleprotsendilise sotsiaalmaksu ärajätmise üle. „Ma usun, et te kõik saate aru, et see oleks haigekassa pannud veel keerulisemasse olukorda. Aga kuna see jäi ära ja need vastutustundlikud tööandjad, kes on seni panustanud oma töötajate tervisekulutustesse, saavad igas kvartalis märksa suurema võidu, kui nad oleksid saanud keskmist palka teenivate inimeste pealt sotsiaalmaksu alandamisest. Ma arvan, et selliseid vastutustundlikke tööandjaid tuleb tänu selle sammu astumisele juurde.“
    Simsoni sõnutsi tegeletakse aktiivselt ka selle olukorra lahendamisega, kus Eestisse enam ei investeerita lihtsalt sellepärast, et seda investeeringut igavesti reinvesteerida, millalgi tahetakse kasumit välja võtta. „Näiteks arvamusfestivalil ütlesid Eesti ettevõtjad, et kasum võta välja Lätis, nad ei olnud tänase maksusüsteemiga enam rahul. Ja paljud seda teevad.“
    Paneme 1% käibemaksule juurde
    Paltsi sõnul on alternatiivide otsimist alustatud valest otsast. Kui valitsus otsib maksumuudatustega katet ca 400 miljonile eurole, siis selle summa saaks tema sõnul kätte ka ebaausast konkurentsist tekkinud maksuaugust. „See on tegelikult ettevõtjate mure number üks. Seni kehtestatud maksud tuleb tuntavalt paremini kokku koguda ja sealt saab ka positiivsete muudatuste jaoks piisavalt raha.“
    Kui sellest ei aita, tuleks tema sõnul üle vaadata kulud, mis ei pruugi olla alati mõistlikud. „Oleme pea kaks aastat rääkinud, et on vaja üle vaadata ja konsolideerida kogu riiklik ettevõtete tugistruktuur (EAS, Kredex, KIK, Innove, Archimedes) ja kas või neist osagi kokku panna. Nii saame kulusid kokku hoida ja äkki saame teenuse ka paremaks.“
    Paltsi sõnul võiks tõsta ka käibemaksu 1% võrra, mis arvestades tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja jätkuvat väga kiiret palgakasvu jääks enamikule tarbijatele suhteliselt nähtamatuks.
    Samamoodi võiks toimida varamaksudega, nagu automaks ja maamaks. „Ma arvan, et maamaksu kaotamine mõned aastad tagasi eraisikutele ja ettevõtetele oli viga ja selle võiks võtta tagasi,“ ütles Palts.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.