Palts: maksupoliitika kui vikatiga ribide vahele

Pärnu Finantskonverentsi maksudebatis illustreeris Palts Eesti maksupoliitikat ühe tuntud ettevõtja sõnade järgi nii: „Käib selline vikatiga ribide vahele torkimine. Ühe sutsaka saad sinna kolmanda ja neljanda vahele – teeb haiget, ära ei tapa. Teise sutsaka saad kuuenda ja seitsmenda vahele – püsid veel elus. Niimoodi veel ühele ja teisele poole ja pead veel päris kaua vastu. Aga ühel hetkel jooksed verest tühjaks.“

„Mida keerulisemaks süsteemi teeme ja mida rohkem toome uusi maksuaspekte juurde, seda keerukamaks muutub ka nende kokkukogumine,“ ütles Palts, lisades, et see võib omakorda kaasa tuua ka maksupettuste kasvu.

„Pole ühtegi riiki, kes oleks ennast edukaks maksustanud, edukaks saab ennast töötada,“ kommenteeris Palts rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi öeldut, nagu oleks edukat riiki võimalik üles ehitada nii kõrge kui ka madala maksukoormusega.

Samuti kahtles ta, kas tulumaksuvaba miinimumi oli mõttekas tõsta 500 eurole. „Kas hüpe pidi olema korraga nii järsk, ehk oleks võinud natukene teistmoodi olla – praeguse tulumaksuvaba miinimumi ja 500 euro vahel on mõni teine arv veel.“

Riigikogu liikme Aivar Sõerdi sõnul on väga raske aru saada, kuidas maksuvaba miinimum tegelikult kujuneb, ning pettunuid, kes peavad 300–400 eurot hoopis juurde maksma, võib olla väga palju.

Näiteks hakkasid ministrid Sõerdi sõnul alguses rääkima, et töötajad, kes saavad palka alla 1200 euro kuus, võidavad 64 eurot. „No ei ole, seadus räägib hoopis midagi muud – seadus räägib aasta tuludest!“ Ja selgitab, et maksuvaba miinimumi astme määramisel on palk ainult üks osa, millele arvatakse juurde ka muud tulud, nagu kasud vara võõrandamisest ja tulu välisriigis töötamise eest.

Kõige kummalisem on aga Sõerdi hinnangul see, et maksuvaba miinimumi juures arvestatakse veel selliseid tululiike, mida üksikisiku puhul üldse ei maksustata, näiteks dividende. Selliselt on töötajal väga raske aru saada, kuidas tema maksuvaba miinimum kujuneb.

Samuti peab ta eksitavaks palganumbreid, sest üldine maksuvaba miinimum oleks tõusnud ka edaspidi. 1700 eurot, millest alates hakkavad sissetulekud vähenema, ei olegi järgmiste aastate pärast nii suur palk. „See võib olla ka 12tunnises vahetuses töötava oskustöölise palk, kui ta töötab suurt lisandväärtust loovas eksportivas ettevõttes. Ja neid me karistame sellega, et võtame ära maksuvaba miinimumi.“

Sama kriitiliselt suhtub ta sõidukite keskkonnalõivu. „Sellel ei ole midagi pistmist lõivuga ja sellel ei ole midagi pistmist keskkonnaga. See on tavaline automaks, mis soodustab vanemate ja saastavamate sõidukite ostmist. Kui tarbija ostab kasutatud auto, millel on juba omanikuvahetus toimunud, ei maksa ta mitte midagi.“

Sõerd peab senist 32–33%-list maksukoormust Eestile optimaalseks. Pärast valitsuse maksumuudatusi peaks see tõusma aga 35–36%ni. „Mina ei ole aru saanud, kuidas maksukoormuse tõus majandust elavdab.“

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul oli läbirääkimistelaua taha kutsutud ettevõtete ja pankade esindajad, ka Erkki Raasuke, kes juhtis eelmisel aastal tarkade inimeste töörühma. Kõik olid seda meelt, et Eesti suurim probleem on, et liiga palju inimesi teenib meil madalat või keskmist palka ja nende maksukoormus on liiga suur.

Selline olukord paneb punkt üks surve alla meie tööjõuturu ja punkt kaks hoiab seisakus meie sisetarbimist. „Me tegelesime sellega, et need inimesed saaksid maksukergendust. Ja kui me oleks läinud eelmise valitsuse tempoga, siis oleks ilmselt 500eurose tulumaksuvaba miinimumini jõutud alles aastal 2049,“ rääkis Simson, märkides, et tema on väga paljude maksumuudatustega rahul.

Simsoni sõnul oli valitsusel laual ka alternatiiv tõsta tulumaks 20%-lt 26%-le, mille poolt olid paljud Eesti nimekad ettevõtted. „Koalitsioonileping on alati kokkulepete tanner ja tõepoolest, üks erakond ütles, et me ei keera seda 26%-le tagasi,“ märkis Simson, lisades, et inimesed, kes teenivad 3000 eurot ja üle, saavad ilmselt aru, et tulumaksu alandamine 20%-le on olnud maksukingitus just neile.

Minister tunneb ka heameelt pooleprotsendilise sotsiaalmaksu ärajätmise üle. „Ma usun, et te kõik saate aru, et see oleks haigekassa pannud veel keerulisemasse olukorda. Aga kuna see jäi ära ja need vastutustundlikud tööandjad, kes on seni panustanud oma töötajate tervisekulutustesse, saavad igas kvartalis märksa suurema võidu, kui nad oleksid saanud keskmist palka teenivate inimeste pealt sotsiaalmaksu alandamisest. Ma arvan, et selliseid vastutustundlikke tööandjaid tuleb tänu selle sammu astumisele juurde.“

Simsoni sõnutsi tegeletakse aktiivselt ka selle olukorra lahendamisega, kus Eestisse enam ei investeerita lihtsalt sellepärast, et seda investeeringut igavesti reinvesteerida, millalgi tahetakse kasumit välja võtta. „Näiteks arvamusfestivalil ütlesid Eesti ettevõtjad, et kasum võta välja Lätis, nad ei olnud tänase maksusüsteemiga enam rahul. Ja paljud seda teevad.“

Paltsi sõnul on alternatiivide otsimist alustatud valest otsast. Kui valitsus otsib maksumuudatustega katet ca 400 miljonile eurole, siis selle summa saaks tema sõnul kätte ka ebaausast konkurentsist tekkinud maksuaugust. „See on tegelikult ettevõtjate mure number üks. Seni kehtestatud maksud tuleb tuntavalt paremini kokku koguda ja sealt saab ka positiivsete muudatuste jaoks piisavalt raha.“

Kui sellest ei aita, tuleks tema sõnul üle vaadata kulud, mis ei pruugi olla alati mõistlikud. „Oleme pea kaks aastat rääkinud, et on vaja üle vaadata ja konsolideerida kogu riiklik ettevõtete tugistruktuur (EAS, Kredex, KIK, Innove, Archimedes) ja kas või neist osagi kokku panna. Nii saame kulusid kokku hoida ja äkki saame teenuse ka paremaks.“

Paltsi sõnul võiks tõsta ka käibemaksu 1% võrra, mis arvestades tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja jätkuvat väga kiiret palgakasvu jääks enamikule tarbijatele suhteliselt nähtamatuks.

Samamoodi võiks toimida varamaksudega, nagu automaks ja maamaks. „Ma arvan, et maamaksu kaotamine mõned aastad tagasi eraisikutele ja ettevõtetele oli viga ja selle võiks võtta tagasi,“ ütles Palts.