Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuvõlad sööstsid tippu

    Kinnisvarafirmade maksuvõlg sööstis aastaga 571 000 eurolt 2,8 miljonile eurole, sealhulgas kasvas suuremate maksuvõlgadega ettevõtete arv 20%.

    „Oh jeesus!“ kostis Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Ka tema märkas eelmise aasta teisel poolel, kuidas arendajate projektid sattusid raskustesse. Kõigil oli ühine põhjus. „Neid ajasid inimesed, kes ei teadnud, mida peavad tegema, et projekt edukas oleks,“ selgitas Allekand. „Kui sa suudad sõpradelt kokku laenata 150 000 eurot, asutada OÜ, mille põhikirja on märgitud kinnisvaraarendus, siis see ei tee sind kinnisvaraarendajaks.“
    Alates kriisist languses olnud kinnisvarafirmade maksuvõlg pöördus mullu ootamatult tõusule ja tegi hoobilt pea viiekordse hüppe.
    Võlad sööstsid üles

    Kõnnin mööda tänavat ja oppa! näen suurt kolakat täiesti arusaamatus kohas. Arendusi on väga palju.

    Tõnis Rüütel
    Kinnisvarafirmade liidu juht
    Kogustatistikas maksuvõlgnike arvus järsku tõusu näha polnud, aga kui ettevõtete kohta majandus- ning finantsinformatsiooni koguv Creditinfo tegi aasta hakul uuringu, siis see näitas, et suuremate maksuvõlgadega ettevõtete hulk ulatus 178 asemel 213ni. Seega tuli aastaga juurde 19,6 protsenti tõsisemaid võlgnikke. Enamik neist on arendajad.
    Creditinfo juht Alar Jäger tõdes, et hüpe võlgnike nimekirjas on suur. „Võlgu jäävad nõrga ärimudeliga ettevõtted,“ märkis Jäger. Tema sõnul oli huvitav, kui varasematel aastatel vaatasid vastu väiksemad võlad. „Oli nagu Brežnevi aeg. Väga-väga vaikne. Keegi agressiivselt ei müünud ega arendanud, ei jäänud võlgu,“ lausus Jäger.
    Ingvar Allekand tõdes, et algajad teevad kõige rohkem vigu projekteerimises, ei õpi sihtgruppi tundma ja planeerivad aega valesti. „Projekteerija teeb enda elu nii lihtsaks kui võimalik. Kui sa ei istu kogu aeg projekteerijal kukil ja ei tööta kõiki materjale komakohtadeni läbi, siis saad väga kehva tulemuse. On lihtne vigu teha, mis hiljem maksab suurt raha. Katted on kinnisvaraäris praegu väga väikesed,“ rääkis Allekand. „Konkurents on tugev, turg stabiilne ja sa ei saa teha nii, et ah tead, viga tuli sisse, aga küll müün kallimalt.“
    Teine liiga
    Liven Kinnisvara juhatuse liige Andres Aavik arvab, et paljud ettevõtted, kellega maksuamet vaeva näeb, on tundmatud ega tegele brändi ülesehitamisega. „Võib-olla ei ole neil selget soovi olla turul tunnustatud tegija ka viie ja kümne aasta pärast,“ sõnas ta. „Selles liigas, kus meie oleme, on tegijad, keda teatakse, ja nimi, mida hoitakse.“
    Aaviku hinnangul meelitab soodne arenduskeskkond turule katsetajaid, vähese kogemusega inimesi, kellel on omakapital võtta, aga peagi jääb protsess toppama. „Kas siis ostjad ei usalda neid või on nad pankade jaoks liiga vähese kogemusega ning projekte ei rahastata – tulemuseks on alustatud, kuid seisma jäänud arendus. Ühel hetkel on üleval ka maksuvõlg,“ rääkis Aavik ja lisas, et samas on hea, kui turg korrastub.
    Vastupidine kogemus
    Brave Capitali omanik ja juhatuse liige Veljo Kuusk ei ole makseprobleeme täheldanud, pigem makstakse arveid üha enam õigel ajal. Ta kirjeldas, et arendusprojektides on maksegraafikud väga volatiilsed. Pankadel on protseduurid projektide rahastamise maksete lahtilaskmisel ning projektides on oma osa ka ettemaksetel, mis ei pruugi laekuda tähtaegselt.

    Kuigi maksetähtaegadest võidakse ajutiselt mitte kinni pidada, siis lõpuks saavad arved tasutud.

    Veljo Kuusk
    Brave Capitali omanik
    Kinnisvarafirmade liidu juhis Tõnis Rüütlis tekitab hüpe maksuvõlglaste arvus hämmingut. „No seda on päris palju. Samas tuleb põhjuslikke seoseid vaadata,“ ütles ta. „Ehitatakse ju kohutavalt palju praegu. Kõnnin mööda tänavat ja oppa! näen suurt kolakat täiesti arusaamatus kohas. Arendusi on väga palju ning väidetavalt on tarbimine taga, aga võib ka tagasilööke tulla,“ lisas Rüütel.
    Probleemid peituvad kehvades valikutes. „Ilmselt on inimesed teinud valesid otsuseid. Kui ei tehta korralikke arvestusi ja ollakse liiga optimistlikud, siis võib nii minna,“ kommenteeris Mart Lee, kes kuulub kinnisvaraarenduse nõustamisteenust pakkuva ettevõtte Investment Agency Property Advisor juhatusse. „Viimasel kriisiajal hakkasid kõik, kellel vähegi tahtmist, tegelema kinnisvaraarendusega, saamata aru, et selles on oma põhimõtted ja riskid, mida maandada tuleb.“
    Praegu on pangad Lee sõnul targemad, hoides finantseerimiskanaleid koomal. „Täiesti uued tegijad minu teada finantsasutustest väga lihtsalt raha ei saa.“
    “Minu arvates omab arenduses suurt osakaalu finantsjuhtimine ja reservid. Samas on projektidel alati piisav omakapital ja kasumivaru, seega olen kindel, et kuigi maksetähtaegadest võidakse ajutiselt mitte kinni pidada, siis lõpuks saavad arved tasutud,” leiab Kuusk.
    Ka ei ole talle silma hakanud projekte, kus müük seiskunuks, peale selle ei ole hinnad järsult tõusnud. “Kui keegi väiksematest tegijatest ongi raskustes, siis on see pigem erand ja suure tõenäosusega ajutine,” usub Kuusk. “Pigem peaks klientidel olema uute tulijate ja algajatega mure, kas arendaja lubatu paika peab ja garantiiperioodil suudetakse tagada vajalike tööde finantseerimine.”
    Ühes asjas Kuusk Aavikuga ei nõustu. „Ma ei näe kuidagi, et arenduskeskkond oleks soodsam kui mõned aastad tagasi. Finantseerimine pankade poolelt ei ole muutunud, võib olla puuduvat omakapitali on lihtsam hankida tänu crowdfinance’ile, kuid müügihinnad pole tõusnud ja pakkumine tundub olevat nõudmisega tasakaalus,“ põhjendas Kuusk.
    Tundmatu tegija ligipääs kapitalile on Kuuse sõnul piiratud, seega paljuski tuleb kaasata omakapitali ja kui saabki kahjumi, siis enda arvel.
    „Ostjatel tasub tähelepanu pöörata, et uute tulijate toodete kvaliteeditase ei pruugi olla samaväärne võrreldes kogemustega arendajatega ning lahendused ei pea ajale nii hästi vastu. Uute tulijate osakaal võib olla siiski väga väike protsent turust, sest turg on suurte tegijate vahel suures osas jagatud,” ütles Kuusk.
    Konkurendil teine info
    Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu ohumärke ei tunneta. “Üldine reegel on küll see, et majanduse tõusufaasis muututakse riskide hindamisel optimistlikumaks ja pealiskaudsemaks,” lausus ta ja lisas, et kui tööhõive ja palga kasv ning ettevõtete käibe kasv peatub ja laene enam ei pikendata, kukuvad nõrgemad äriplaanid kokku.
    “Kui vaadata kõiki ettevõtteid, kelle tegevusalaks on põhi- või kõrvaltegevusena kinnisvaraalane tegevus, siis viimase kuue kuu jooksul on maksuvõlgadega ettevõtete arv olnud samas suurusjärgus ja pigem isegi veidi vähenenud,” rääkis ta.
    Maapaluga sama meelt on Swedbanki kinnisvarasektori partnersuhete juht Jana Kosk. „Üldistatult võib sektori kohta öelda, et Swedbank ei ole sel aastal täheldanud kinnisvaraettevõtete maksekäitumises tavapärasest erinevaid muutusi,“ ütles ta. „On küll märgata, et luuakse juurde uusi maaklerifirmasid ning mõned teised väiksemad kinnisvaraettevõtted otsivad võimalusi ühinemiseks, kuid sarnased protsessid on toimunud ka varasematel aastatel.“
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.