Maksuvõlglaste kirju seltskond

Teet Järveti endine firma, pankrotis JMT Europe figureerib suurimate maksuvõlglaste seas. Järveti ettevõte Real-E State sai 2013. aastal aga kõige konkurentsivõimelisemaks firmaks arhitektuuri ja projekteerimise valdkonnas.  Foto: Raul Mee

Maksuvõlgadesse vajunud kinnisvaraettevõtteid juhib või omab kirju seltskond.

Urmas Tross, pankrotihaldur

Mis siin salata, ega kõik ei ole head projektijuhid ja ehitajad, kuigi usuvad ennast olevat.

Näiteks kirjutas Äripäev kolm aastat tagasi, kuidas Kadriorus kortermaja arendanud firma JMT Europe jättis mitmele ehitajale raha maksmata. Nüüdseks on toona koos äri ajanud Teet Järvet ja mullu ärikeelu saanud Jürgen Jõepera tülli pööranud, firma maksuvõlg kosunud 137 000 euroni ning segast seisu üritab harutada pankrotihaldur Urmas Tross.

„Vastastikune süüdistamine on eelduslikult taotluslik. Pole ju aru saada, kas kavalus on kasvanud rumaluseks või vastupidi,“ kommenteeris Tross, kuidas kaks meest firma põrumises teineteist süüdistavad.

Kinnistu rändamine

JMT Europe’i maksuvõlg tekkis, kui Kadriorus asuv kinnistu liikus 2014. aasta lõpus uuele omanikule. Võõrandamisel jäi tasumata üle 137 000 euro eest käibemaksu ja üle 60 000 euro võlausaldajatele, rääkis Tross. „Kas see oli võit juhatuse liikmetele eraisikutena, pole veel teada,“ lausus ta.

Tross üritab koos võlausaldajatega selgeks saada, kas juhatus on hoolsuskohustust rikkunud või teinud raskeid juhtimisvigu, mis eeldaks nõude esitamist juhatuse liikmete vastu või kriminaalmenetluse algatamist.

Samas ei saa tema sõnul välistada, et tegemist oli tavapärase majandustegevusega, mis ebaõnnestus. „Mis siin salata, ega kõik ole head projektijuhid ja ehitajad, kuigi usuvad ennast olevat,“ ütles Tross. „Mõlemad juhatuse liikmed on oma selgitustes kidakeelsed ja väidavad, et äriprojekt ebaõnnestus ja näpuga näidatakse üksteise peale.“

Võõras mees omanik

JMT Europe’i omanikeringis oli peale Jõepera ja Järveti veel Martten Kaldvee. Praegu on omanikud vaid Jõepera ja salapärane Aramayis Madatyan.

“Sain teada maksuametis, et selline inimene üldse on seal, see on puhtalt Järveti käekiri. Kukkus läbi lihtsalt äriidee. Kogu see jant on kuus aastat käinud,” kommenteeris Jõepera. “Teised juhatuse liikmed tegelesid valede asjadega,” lisas ta, mõeldes Järvetit. “Kunagi olime sõbrad, sealt projekt hakkaski peale, aga siis üks härra kavatses varastada.”

Projektis oli Jõepera enda sõnul passiivne investor. “Meie ootasime Kaldveega sinna omale kortereid, muud polnudki. Isiklikelt kontodelt kandsime ettevõttesse raha. Niite tõmbas ikkagi Järvet. Null eurot olen tagasi saanud, räägime 200 000 eurost.”

Millega ta praegu tegeleb, hoidis Jõepera enda teada. “Läheb väga raskelt. Kui sellised asjad juhtuvad, ei ole lihtne elada. Elan õhust ja armastusest. Üritan kuidagi hakkama saada,” kurtis ta.

Teet Järvet ei jää Jõeperale võlgu. “See, et ta siin teisi süüdistab, on noh… illusioon,” lausus Järvet. Tema sõnul tõi Aramayis Madatyani ettevõttesse ja kinnistu kantis välja Jõepera. “Seetõttu tekkis ka maksuvõlg,” väidab Järvet ja lisas, et Jõepera on keeruline tabada. “Juristid on üritanud teda taga ajada, aga ei ole tulemust. Senimaani on ta pildilt kadunud.”

Kohtu all

Läinud kuu alguses astus Järvet aga kohtu ette, seda koos Heigo Soppega, süüdistuse järgi küsisid nad omanikujärelevalvet tehes altkäemaksu. Peale ehitusvaldkonna on mõlemad mehed olnud seotud poliitikaga. Kui Järvet astus IRList välja neli aastat tagasi, siis Soppe on siiani IRLi liige.

Altkäemaksu küsisid nad prokuratuuri andmetel paar aastat tagasi, kui ehitusfirma E&G tegi töid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Tegemist on kümneid riigihankeid võitnud, kuid alltöövõtjatele 2 miljonit eurot maksmata jätnud ja pankrotis lõpetanud Tartu ehitusfirmaga, mille taga on Artur Fjodorov.

E&G-lt tahtsid Järvet ja Soppe 60 000 eurot. Altkäemaksu küsimises said süüdistuse mõlemad, kuid Järvetit süüdistab prokuratuur veel dokumendi võltsimisele ja kasutamisele kihutamises. Lisaks on Järvetil kukil süüdistus narkootiliste ainete omandamises ja valdamises.

Surnud firmad eesotsas

Creditinfo võlanimekirja tipus troonivad pankrotiga lõpetajad. Näiteks SKT Kinnisvaraarenduse võlg on 917 220 eurot. Ettevõtte uus omanik on Nikolai Bõstrov, kelle kohta on keeruline avalikku infot leida. Sama lugu on varasemate omanike Ivo Võido ja Urmo Altosaarega. Viimaste tegemistest ilmus kaheksa aastat tagasi uudis, et mehed otsustasid müüa Haapsalu haiglale tagasi De la Gardie lossi. SKT Kinnisvaraarendusel oli juba siis raskusi pangalaenude tagasimaksmisega.

Pankrotis ettevõtetest on kopsakas maksuvõlg ka Black Landil – kokku 479 390 eurot. Firma juht on Marko Kalev, kellest kirjutas Äripäev 2014. aastal. Nimelt nõudis Kalev, kes sattus kütuseäris skeemitamisega maksuameti huviorbiiti, ­Eerik-Niiles Krossilt kohtus välja 5000eurost võlga viivise ja intressidega. Lõpuks selgus, et mees oli hagi valesti koostanud ning võla tegelikult juba tagasi saanud.

Kuidas võlg tekkis? „Maksuameti poolt valeandmete esitamisest,“ selgitas Kalev Black Landi maksmata makse ja soovis küsimusi meili teel, kuid jättis neile vastamata.

Rohkem kui 140 000 eurot ootab riik ka Tartu firmalt Pompeium, mille omanik Gert Roosaar kirjalikult saadetud küsimustele ei vastanud. Roosaare nimi kerkis üles seoses Tartu Herne tänaval asuva maja ehitamisega. Maja oli lubatust kõrgem, mistõttu nõudis linn hoone osalist lammutamist. Lisaks avastas arhitekt, et arendaja rollis olnud Roosaar võltsis tema allkirja. Alustati kriminaalmenetlusega, mis tõestas võltsimist, kuid asi ei jõudnud kohtusse. Roosaarel tuli aga riigile maksta 6000 eurot, samuti tasuda käekirjaekspertiisi eest.

Vaata ettevõtete tausta ka Infopangast

JMT Europe OÜ

SKT Kinnisvaraarendus OÜ

Black Land OÜ

Pompeium OÜ

Navarra Impex OÜ

Nelgi Kinnisvara OÜ

Veluur OÜ

 

 

Muutuse läbinud

Ettevõttel Navarra Impex ulatub maksuvõlg aga 247 000 euroni. Firmaga on seotud Rain Linnasmägi – mees, keda 17 aastat tagasi mainiti meedias kui miljonäri.

„Ei, no see ettevõte pole küll kunagi kinnisvaraga tegelenud. Praegu ei ole ta millegagi seotud, millel Eestiga vähegi pistmist oleks,“ lausus Linnasmägi. Tegu olevat vahendusfirmaga. Mida täpsemalt ettevõte vahendab? „Kindlasti mitte kinnisvara-tüüpi tooraineid. Ilmselt peaksite oma energia mujale suunama. Kõike head,“ sõnas Linnasmägi ja lõpetas kõne.

Tasus võla

Võlgnike hulgas oli ka Viimsi valla endise poliitiku Priit Posti ettevõte Nelgi Kinnisvara pea 149 000 euroga. Kui Äriregistris võlga näha ei ole, siis Infopangas on see veel üleval. Post sõnas, et võlg on ajatatud ja ei selgitanud, miks Nelgi Kinnisvara maksuvõla all ägab. “See on puhas äri. Miks ma seda teile peaksin rääkima?” küsis Post vastu. “See tekkis ühest tehingust, oli osaliselt kinnisvaratehing, aga mitte omandiõigus.”

Post kuulus varem Viimsi volikokku ning istus Viimsi Vee ja Viimsi Halduse nõukogus. Viimasest lahkus ta 2013. aastal. Aastaid tagasi pidas kaitsepolitsei Posti kinni, kahtlustades teda korduvas pistise andmises, mees ise nimetas juhtunut poliitiliseks ründeks.

Enne seda, 2005. aastal tunnistati Posti firma Esmar Ehitus kokkuleppemenetluses süüdi nn arvevabriku teenuse kasutamises. Kohtuotsuse järgi jättis Esmar Ehitus 2001-2004 riigile maksudena tasumata 1,6 miljonit krooni. Post mõisteti süüdi ka elukohateadete võltsimises, mis võimaldasid isikutel Viimsis valida. Kriminaalkaristust ei järgnenud.

Pandi häbiposti

Üks värvikamaid maksuvõlglasi on veel Margus Laikask. Oktoobris 2015 riputasid Tallinna Soo tänava ühe kortermaja elanikud maja küljele Laikase eest hoiatava plakati, süüdistades teda tööde lõpetamata jätmises.

Laikase firma Veluur võlgneb riigile 59 000 eurot. „Selle kohta on tehtud vastutusotsus, kus maksuamet on Veluuri maksuvõla minu kui juhatuse liikme nimele kirjutanud. Mina andsin selle asja kohtusse,“ lisas Laikask ja viitas, et maksuamet küsib liiga kõrgeid intresse, pealegi on probleemid äripartneriga. „Veluuri kraes on ka arendusprojekti partneri käibemaksukohustus,“ ütles Laikask. „Peale selle panid vennad minu osa kasumist enda taskusse.“

Hetkel kuum