Liidud tahavad, et riik jätkaks korterelamute rahastamist

Liidud juhivad tähelepanu 2016. a sügisel avaldatud üleeuroopalisele Eurofoundi uuringule, millest selgus, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub veeklosett või tänapäevane pesemisvõimalus, samas suurusjärgus majades on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega. Analüütikute soovitus oli tervishoiukulude vähendamiseks majad riigi abil korda teha.

Pöördumises märgitakse, et rekonstrueerimistoetuse väljastamise ennetähtaegne lõpetamine tuleb suurele osale korteriomanikest ebameeldiva üllatusena. "Eriti ebaõiglane on see korteriomanike jaoks, kes kvalifitseeruvad toetuse saajate hulka alles peale korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist (ligi pooltes elamutes tekivad ühistud 01.01.2018.a.)," seisab kirjas.

Liidud juhivad tähelepanu, et korterelamute kaasajastamisel on välja arenenud ideaalilähedaselt toimiv koostöömudel, mis saab koos püsida üksnes riiklike toetuste abil. "Korterelamute rekonstrueerimistoetuste katkestamine mõjutaks ka ettevõtluskeskkonda, eriti aga neid ehitusettevõtjaid, kes on keskendunud innovaatiliste ja energiasäästlike lahenduste pakkumisele elamutes," kirjutatakse pöördumises.

Liidud on seisukohal, et olukorras, kus korterelamute rekonstrueerimisprogramm on olnud edukas, on alles kogumas hoogu ja kandnud eesmärki, mis omab Eesti ühiskonnas laiapõhjalist toetust, tuleb selle toetamist jätkata minimaalselt senises mahus, millisel juhul kasutusel olevad nõukogudeaegsed korterelamud kaasajastatakse lähima 15 aasta jooksul. "Eluruumide erastamise tulemusena tekkinud laiapõhine korteriomanike sihtrühm ei ole suuteline seda ülesannet täitma riigi toeta. Lisaks soovime, et jätkuvad toetused ka üksikelamute renoveerimiseks ning seoses valitsuse plaanitava olulise gaasiaktsiisi tõusuga lähiaastatel laiendataks väikeelamute õlikatla vahetamise toetust ka elamutele, kus köetakse gaasiga."