Rivo Sarapik • 25. aprill 2017 kell 7:15

Raasuke: rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid

Juhtmise kitsaskohtadest rääkimine aitab neid parandada, leiab Erkki Raasuke, aasta 2016 parim juht.  Foto: Andres Haabu

Juhtimise juurde satub inimesi, kellel puuduvad selleks oskused ja võimed ning seetõttu jääb areng üha enam toppama, leiab tiitli Parim Juht 2016 pälvinud Erkki Raasuke. Samas tuleb konnasilmade ravi alustamiseks nendest rääkida.

Madalad ja lihtsad viljad on ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus, leiab Parim Juht 2016 ja loodava panga Luminor juht Erkki Raasuke.

Juhtimisest ja selle puudulikust kvaliteedist on viimase aasta jooksul palju räägitud. Teevad siinsed juhid siis oma tööd halvasti?

Nii ei saa öelda ja see oleks ka kogu arengu seisukohalt väga vale sõnum. Keeraks selle pigem nii, et oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus. Kõiges, mis on sotsiaalsed oskused, koostöö, läbisaamine, suunanäitamine, on meil praeguses faasis raskusi. Kindlasti oleme paremad, kui mõnda aega tagasi.

Samas on madalad ja lihtsad viljad ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus. Siin pole areng nii kiire kui mujal. Jah, pitsitab küll, aga areng kindlasti on.

Kui teadvustatud need kitsaskohad ühiskonnas ja juhtide valimisega seotud inimeste seas on?

Üsna julge oleks öelda, et ei ole hästi teadvustatud, aga ikkagi ütlen, et nii on. Piltlikult, kuidas sa kirjeldad kellelegi roosi lõhna, kes pole kunagi roosi nuusutanud. Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes ei ole selleks hästi valmistunud või seda hästi läbi mõtestanud ja see on probleem.

Võib-olla on see ka ealine iseärasus, aga kümmekond aastat tagasi võisime kurjustada juhtidega, kes tulid kaasa eelmisest ühiskonnakorraldusest. Samas olid nad oskuslikud organisatsiooni ja inimeste juhtimisel. Praegusel sumedal segasel ajal on põlvkondade vahetusega osa sellest tagaplaanile jäänud ja see hoiab arengut tagasi.

Kuidas iseloomustada tänast Eesti juhtimiskultuuri?

Lihtne, kohati ehk liiga lihtne. Mitte et peaks olema keeruline, aga võimekus või püüd või tahe või kartus panna end teiste inimeste sussidesse ununeb tihti ära. Ümbritsev keskkond ja meie endi ambitsioonid tahavad rohkem. Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata.

Mis arengule võib-olla kaasa aitab, on see, et meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat. Paljud riigid on meist küpsuses aastakümneid ees ja eeskujuks, mis aitab arengule kaasa. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada omale rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda.

Mis on Erkki Raasukesele kui loodava panga juhile tänavu kõige tulisem küsimus? Kas meeskond tuleb järgi või mitte?

Üks küsimus, mida Raasuke küsiks konkursi Parim Juht 2017 finalistidelt. Kuidas nemad head eeskuju näitavad?

Vestleme parimat juhti valiva žürii kokkutuleku eel (vaata, kes kandideerivad tiitlile siit). Kas on lihtne valida juhti aastal 2017?

Kindlasti pole lihtne, sest me ei seisa juhtimisele piisavalt lähedal, et näha, kuidas juhtimist igapäevaselt läbi viiakse. Võib-olla isegi veel olulisem on see, kuidas käitutakse rasketel või kriisihetkedel. Eks see (valimine – toim) on distantsilt harjutus ja see teeb selle keeruliseks.

Kas hea juht paistab välja?

Jah, neid on.

Kus on viimaste aastate jooksul head juhtimist näha olnud?

Tippu või pjedestaalile on panna raske, sest need ei ole ühes hetkes kinni. Head juhid teevad järjekindlalt head asja. Näiteks väärivad esile toomist kimbatuse olukorrad, kus vastanduvad hinnangud ja kust on siiski uuesti liikuma saadud.

Milline on hea juht aastal 2017?

Mõnes mõttes võib hea juht olla lihtsam kui mõni aeg tagasi. Maailm on läinud ärevamaks ja lihtsad asjad paistavad seetõttu väärtuslikumad.

Näiteks mis?

See vana hea lihtsustatud lähenemine, et mida juht teeb. Määrab suuna, paneb kokku meeskonna, leiab ressursid ja hiljem käib ning ütleb „aitäh“. Suuna määramine on olulisem kui mõni aeg tagasi. Või siis paistab välja, kui sellega hästi hakkama saadakse. Headel aegadel ei paista nii selgelt välja.

See, kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba pool võitu saanud, võtmaks omale rolli teisi inimesi juhtida. Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks, aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks.

Kas see tähendab, et juhi vastutus on kasvanud?

Ei ütleks. Võib-olla teen liiga, aga juhtimise juures on järjest rohkem inimesi, kes sellega hästi hakkama ei saa. Ei taha öelda, et piisavat sõela pole, kuid kuidagi on valikumehhanismid ja juhtimise juurde jõudmine muutunud. Oleme otsingute ajal ja juhtimise juurde satuvad inimesed kergemini - ning isegi suuremate juhtimisolukordade juurde -, kuhu nad võib-olla varem poleks sattunud.

Kas see käib nii avaliku kui erasektori kohta?

See on üsna üldine jah.

Kus siis juhtimises king enim pigistab?

Üldistada on ohtlik. Ei saa öelda, et juhid teevad praegu midagi eriti halvasti. Ma ei arva, et juhtimine oleks läinud halvemaks. Tänane keskkond teeb mõned asjad lihtsamaks, samas sellistel aegadel nagu praegu on janu juhtimise järele suurem. Ja siis, kui see hästi välja ei tule, on ebaõnnestumine või pettumus suurem.

 

Kes pälvib tiitli Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Äripäeva Rikaste TOPi üks nooremaid miljonäre ning idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.

Hetkel kuum