• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hugo Osula: enne õpi turgu tundma, siis alles riski

    Mootor Grupi juhi ja omaniku Hugo Osula sõnul tuleb olusid igas riigis kõigepealt kohapeal tundma õppida.

    Transpordifirma Mootor Grupi kasum üle-eelmisel aastal oli 1,1 miljonit eurot, aasta varem aga koguni 2,7 miljonit eurot.Hugo Osula seletas, et kasumlikkus on vähenenud, sest tehti suured investeeringud bussidesse, teenuse kvaliteeti, klienditeenin­dusse ja infotehnoloogiasse, samuti lisa­mugavustesse personali ja reisijate jaoks.
    “Kui transpordiettevõte ei suuda väljuda­ arusaamast, et buss on talvel ratastega külmkapp ja suvel ratastega saun, võib ärilise edukuse unustada,” rääkis ta intervjuus Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti.

    Väga lihtne on tõsta aktsiise, kui nafta hind on langenud. Kuid see tähendab, et hiljem lööb kallinemine meid topelt. Kokkuvõttes ei ole see jätkusuutlik.

    Hugo Osula
    Kas Mootor Grupp kasutab busside ostmiseks liisingut või muid instrumente?
    Me kasutame erinevaid rahastamise instrumente, võib isegi öelda, et kõiki turul olevaid. Näiteks sellise kvaliteediga bussid, nagu on harjunud meie reisijad, maksavad 330 000 –360 000 eurot.
    Kas Eestis tegutsevate pankade tingimused on mõistlikud ja mugavad?
    Jah, oleme finantsteenustega rahul. Oleme teinud koostööd kõikide Eestis töötavate pankadega ja nende finantseerimispakkumised on meile olnud vastuvõetavad.
    Kas suudate täita kohustusi ilma liigse pinguseta?
    Finantskohustuste täitmine suures mahus on alati pingeline. Kuid aastakümnete jooksul oleme sellega edukalt toime tulnud. Kui tihti peab busse uute vastu vahetama? See sõltub vedaja äristrateegiast, kuid näiteks Lux Express vahetab oma busse 5,5–6aastase tsükli järel. Meie busside keskmine vanus on kolm aastat.
    Milline on teiste riikide ärikliima spetsiifika, kus Mootor Grupp tegutseb?
    Ärispetsiifika on igal pool erinev ja me peame sellega arvestama. Seadused on erinevad, kohalikke tavasid peab tundma. Kohalikke olusid tuleb kohapeal õppida samm-sammult – õppida, proovida, alustada vaikselt ja mitte riskida kohe suurelt. Ei saa võrrelda Eestit Poolaga või Leedut Valgevenega.
    Iga transpordiettevõtte juht peab teadma, mida tema bussiettevõte pakub ja mida pakuvad konkurendid. Teenuse kvaliteeti tuleb n-ö oma tagumikuga tunnetada. See on alati olnud meie põhimõte. Need ajad, kui otsustajad ja juhid rääkisid ühistranspordist ja tegid otsuseid ise ühistransporti mitte kasutades, on ammu möödas. Sisulisi otsuseid peavad tegema inimesed, kes tunnevad transpordisektorit seestpoolt.
    Mina ei tegele valdkonnaga, kus ei ole võimalik töötajale väärikat palka maksta, on öelnud Hugo Osula (vasakul). Eesti Bussi keskmine palk oli 2014. aastal 1570 eurot.Foto: Andres Haabu

    Mootor Grupi omandusse kuulub 7 ettevõtet: Sebe AS, Eesti Buss OÜ, Lux Express Grupp, T grupp AS, Milrem OÜ, Cargobus OÜ ja Busland OÜ.

    Hugo Osula ettevõtetes töötab kokku ligi 1000 inimest Poolas, Venemaal, Leedus, L­ätis, Eestis ja Soomes.

    Kuidas saate konkureerida Venemaal kohalike ettevõtetega?
    Vene turul oleme tegutsenud juba 20 aastat ja pakume rahvusvahelisi bussiühendusi Peterburi, Soome ja Balti riikide vahel. Ma julgen küll väita, et me pakume Peterburis bussireise, mis on absoluutne maailmatase nii busside, personali, teeninduse kui ka meie online-broneerimis- ja müügisüsteemide poolest.
    Kogu aeg tuleb olla toonuses ja vastata klientide ootustele, neid isegi ennetades ja ületades. Sel suvel planeerime Tallinna-Peterburi liinile 10 igapäevast väljumist. Transpordis on äärmiselt oluline, et reisija saaks ise valida, millal sõita. Need ajad, kui reisija oli valmis enda päevakava sättima rongi või bussi sõidugraafiku järgi, on ammu möödas.
    Hiljuti oli uudis, et Vene ametivõimud peatasid Lux Expressi tütarettevõtte Eurolines ZAO rahvusvaheliste vedude litsentsi Peterburi–Helsingi ja Peterburi–Tallinna liinidel. Kuidas kommenteeriksite seda?
    Jah, tuleb tunnistada, et tegime paar bürokraatlikku viga, mis ei tundunud väga olulised ja Euroopa Liidus oleks asi piirdunud märkusega. Aga me kõrvaldasime vead kohe ja nii kui uue aasta pühad olid Venemaal lõppenud, oli ka meie litsents kohe taastatud ja bürokraatlikud takistused busside sõitmiseks kõrvaldatud. 
    Ma ei arva, et see oli poliitiline otsus või konkurentide kätetöö, kuid transpordijärelevalve organi tegevus oli ebaproportsionaalselt karm.
    Kuidas on võimalik tagada mõistlikku kvaliteedi ja hinna suhet Venemaal?
    Omal ajal kartsime, et reisija Venemaal ei ole valmis uskuma, et bussid võivad olla mugavad, kaasaegsed, puhtad. Kuid oleme seda neile tõestanud. Kõik tahavad saada korralikku teenust.
    Üks kurikuulus suur Läti bussiveofirma on tuntud purjus bussijuhtide poolest. Kuidas maandab teie ettevõte sellist riski?
    Lähtume põhimõttest, et bussijuhi töö vastutusrikkus ja pingelisus tuleb kompenseerida väärilise tasu ja heade töötingimustega. Iga reisi eel ei ole võimalik teha tervisekontrolli, kuid kõik meie juhid teavad, et me usaldame neid ja seda usaldust tuleb hoida, kuid samas on asju, kus kehtib nulltolerants.
    Ma arvan, et meil poleks õigust nõuda niivõrd pingelise ja vastutusrikka töö tegemist tipptasemel, kui me ise omalt poolt ei annaks endast parimat, et luua töötajatele parimad tingimused. Aga transpordis tuleb valmis olla kõigeks, ka kõige halvemaks.

    Need ajad, kui otsustajad ja juhid rääkisid ühistranspordist ja tegid otsuseid ise ühistransporti mitte kasutades, on ammu möödas. 

    Hugo Osula
    Millist mõju avaldavad teile kütuseaktsiisid?
    Muidugi avaldavad aktsiisid transpordisektorile mõju. Kuna riik ei doteeri linnadevahelisi vedusid, siis varem või hiljem tuleb kõik kulud tarbijal kinni maksta, sest sisemiste ressursside või arengu arvel ei ole võimalik lõpmatuseni kallinemist kompenseerida. Ka konkurets transpordisektoris on äärmiselt karm ja seegi avaldab mõju. Peale aktsiisimaksude, millega tagatakse teede korrashoid, peab linnadevaheline kommertsbussiliiklus oma tulude arveltüleval ka bussijaamade võrgustikku, piletimüüki ja infosüsteeme.
    Väga lihtne on tõsta aktsiise, kui nafta hind on langenud. Kuid see tähendab, et hiljem lööb kallinemine meid topelt. Kokkuvõttes ei ole see jätkusuutlik.
    Kus tavaliselt tangite busse? Kas Lätis ja Venemaal?
    Igal pool. Meie logistika on väga lai ja meil on sõlmitud lepingud kõikide müüjatega. Me tangime oma busse seal, kus see on logistiliselt põhjendatud.
    Kas on plaanis kasutada gaasiga sõitvaid busse või need on juba kasutusel? Tartus me juba teenindame reisijaid gaasibussidega. Linnatranspordis on gaasibussid end hästi tõestanud. Alates 1. juulist hakkame korraldama linnatransporti ka Pärnus, ka sinna ostsime gaasibussid, sest sellise tingimuse seadis tellija – Pärnu linn. Linnadevahelistes bussivedudes ei usu ma gaasibusside mõistlikkusesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.