Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekspertiis ajas tornirajajad tülli

    Mullu oktoobrikuuks Rõugesse Ööbikuorgu kerkinud vaatetorni „Pesapuu“ avamise järel omavahel raksu läinud pea- ja alltöövõtja on pärast mitu kuud väldanud vaidlust leidmas ühist keelt.

     Kui kõik puudused on tuvastatud ja kulud selgunud, tasume raha 100%.

    Kevin Vikat,
    Via Betooni esindaja
    Erimeelsused peatöövõtja Via Betoon Eesti OÜ ja alltöövõtja Roadservice OÜ vahel said alguse, kui Roadservice esitas tänavu 2. jaanuaril Via Betoonile teostatud tööde akti, millele viimane aga keeldus alla kirjutamast. Via Betooni esindaja Kevin Vikati sõnutsi suuresti seetõttu, et päev enne jõule oli valminud valla poolt tellitud TTÜ ehitusekspertiis, mis järgi olid vaatetorni vundamendis olulised puudused.
    Siis jõutigi ristteele. Rõuge vald oli juba torni oktoobrikuise avamise järel Via Betoonile töö eest kogu lepingujärgse summa, 182 000 eurot, ära tasunud. Kuna Roadservice ei olnud selle hetkeni veel tehtud töö eest ühtegi makset saanud, soovisid ettevõtte ühe omaniku Timo Varese sõnul ka nemad, et nad saaksid tolleks hetkeks tehtud töö n-ö üle anda ja osa kokku lepitud (130 000 eurot pluss käibemaks – toim) torniehitustasust kätte.
    Segane suhtlus
    „Uuel aastal ei saanud neid enam kätte,“ sõnas Roadservice-i juhatuse liige Timo Vares, kirjeldades Via Betooni tahtmatust tööde aktile alla kirjutada venitamisena – tema sõnutsi ei vastatud Via Betoonist tema kõnedele nädalate kaupa. Vikati sõnul võis mõni telefonikõne vastuseta jätta, kuid suhtlemisest kuidagi hoidutud pole – tema väitel on kahte ettevõtet esindavate advokaatide vahel toimunud iganädalane meilivahetus. „Mitte kordagi pole ühelegi kirjale vastamata jäetud,“ kinnitas ta.
    Just ebakindlus, kas nad saavad senini tehtud töö eest üldse peatöövõtjalt raha, saigi Varese sõnul põhjuseks, miks Roadservice ei ole tänini asunud vaatetorni ümber ka pooleli jäänud vaegtöid tegema ning torni vundamenti parandama. „Me ei läinud tegema, kuna me nägime, et sealtpoolt ei paistnud soovi maksta,“ tõdes ta.

    Mullu tegevust alustanud Via Betoon Eesti OÜ suutis esimesel tegutsemisaastal 2,65 miljoni eurose käibe juures näidata üle 700 tuhande eurost kasumit.

    Vikat aga kinnitas, et Via Betoon on valmis 100% alltöövõtjale raha ära maksma. Seda pole Vikati sõnutsi senini tehtud just seetõttu, et Roadservice ei olnud esitanud mingisugust nägemust sellest, kuidas nad ekspertiisis tuvastatud puudusi vundamendis ja elektritöödes lahendada plaanivad. „Nii projektis kui ehituses on vead sees. Hetkel on vaja kokku leppida, kes neist tekkinud kulud katab,“ viitas Vikat sellele, et vastutama ei peaks ainult peatöövõtja.
    Samuti polnud Roadservice suutnud tema sõnul esitada teostusdokumentatsiooni, korrektset õiendit ja pangagarantiid. „Raha saab maksta arve alusel ja selleks, et arvet väljastada, on vaja õiend esitada,“ sõnas Vikat.
    Timo Varese sõnul on nende varasemalt Via Betoonile pakutud kompromisslahendused liiva jooksnud. „Oleme neile teinud ettepaneku, et kui teie kardate, et me ei tee ja meie kardame, et te ei maksa, siis paneme raha läbi juristide deposiithoiusele - kui meie ei tee, me raha ei saa. Kui teeme, siis teame, et saame,“ tõi Vares näiteks. Sobivat kompromissi on Vikati kinnitusel otsinud terve aeg ka Via Betoon. Sellisega, mis neile ka sobib, tuli Vikati sõnul Roadservice lagedale alles viimastel päevadel. „Oleme neile neli kuud pakkunud välja, et leppige viis, kuidas te vajalikud tööd ära teete, vallaga kokku. Siis me aktsepteerime ka õiendid. Esitagu arve ja me maksame vastavalt lepingu maksetähtajale,“ viitas Vikat läbirääkimistele.
    Vikat kinnitas, et alltöövõtjale tasumisest kõrvale hoiduda pole Via Betoonis kunagi plaanis olnud. „Kui kõik puudused on tuvastatud ja kulud selgunud, tasume raha 100%,“ sõnas ta.
    Lahendus paistab
    Tänaseks on ettevõtted juristide abiga suusõnaliselt kompromissini jõudnud. Lähipäevadel allkirjastatakse kokkulepe, mille järgi tasub Via Betoon viie tööpäeva jooksul Roadservice-ile 18 tuhat eurot, mille järel lasub Roadservice-il kohustus vaatetorn 30 päeva jooksul lõplikult valmis teha. Planeeritult lähipäevil allkirjastamisele mineva kokkuleppe järgi tasub Via Betoon 60 päeva jooksul alltöövõtjale ka ülejäänud summa. Viiendik sellest aga pärast kõigi tööde valmimist. „Kõigi huvi on, et see saaga lõppeks. Hea tahe on meie poolt olemas ja selle taha asi kindlasti ei jää,“ kinnitas Via Betooni juht ja omanik Priit Lai.
     

    Vaata tausta Infopangast:

    Via Betoon Eesti OÜ

    Roadservice OÜ

    Vallavanem: tööd venisid
    Rõuge vallavanema Tiit Tootsi sõnul pidi torn algselt valmima juba juuni lõpuks. Ehitustööd aga venisid. „Ma ei olegi aru saanud, kas see oli pea- või alltöövõtja möödapanek,“ tõdes Toots, lisades, et uppi läinud tähtaja tõttu tegi vald ka Via Betoonile leppetrahvi. „See oli meile suureks probleemiks – kaotasime selle tõttu turismihooaja,“ põhjendas ta, miks otsustati trahv määrata.
    Toots peab kummaliseks, et peatöövõtja pole raha alltöövõtjale edasi maksnud. „Järelejäänud tööd ei hõlma kogu torni maksumust,“ sõnas ta, lisades, et kuigi nad ületasid tähtaja, on tal Roadservice-ist kahju. „Nemad on oma töö ära teinud ja mul ei ole kahtlustki, et nad ka teised tööd ära teeksid, kui nad raha kätte saavad,“ sõnas ta.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Töötlevast tööstusest on kadunud 6% töökohtadest
Võrreldes tippajaga on töötlevas tööstuses praegu umbes 6% vähem palgasaajaid, hõive langus on jõudmas ka teenuste sektorisse.
Võrreldes tippajaga on töötlevas tööstuses praegu umbes 6% vähem palgasaajaid, hõive langus on jõudmas ka teenuste sektorisse.