• Jaga lugu:

    Riiki miljonitega petnud kalatööstus liigub pankroti poole

    2011. aastas käis Spratfilis vilgas tootmine.Foto: Andras Kralla

    Maksupettus ja kahemiljonine võlg riigi ees viib mitmel korral Äripäeva TOPidesse jõudnud kalatööstuse Spratfil ilmselt pankrotti.

    Mai lõpus jõustus kohtuotsus, millega kalatööstus jäi süüdi maksuametile valeandmete esitamises, et suurendada tagasinõuet. Firma omanik ja juht lätlane Boriss Ustinovs ning müügijuht Alar Borkmann said kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse.
    Spratfil ise peab aga riigile tagasi maksma 2 miljonit eurot tasumata jäänud makse ning lisaks 120 000 eurot trahvi.
    Kalafirma skeem oli üsna lihtlabane – loodi hulk varifirmasid, mille kaudu tehti näilikke tehinguid ning nõuti riigilt alusetult tagasi käibemaksu.
    "Käibemaksupettuste skeeme on erinevaid, kuid ühine joon on reeglina see, et tekitatakse kauba ostu-müügitehingute ahel, mille käigus üks lülidest jätab riigile käibemaksu tasumata, kuid kauba viimasena soetanud firma esitab riigile deklaratsiooni käibemaksu tagasisaamiseks," märkis ka maksuameti uurimisosakonna talitusejuhataja Peeter Paisuots.
    Terendab pankrot
    Harju maakohtu otsus Spratfili asjus jõustus 20. mail. Vähem kui kaks nädalat hiljem ehk 31. mail võttis kohus menetlusse firma pankrotiavalduse, mis vaadatakse läbi juuni lõpus toimuval kohtuistungil.
    Kõrgelt kukkumine
    Spratfil oli tõeline edulugu. Firma valmistas tooteid lõhest, kilust ja räimest, klientide seas olid suured Euroopa hulgifirmad.
    Ettevõte tegi Äripäeva edetabelites tugevaid tulemusi. Aastal 2013 oli Spratfil toiduainetööstuse TOPis lausa neljandal kohal, esisaja hulka jõudis firma ka tunamullu.
    Paar aastat tagasi hakkas firma aga näitama nõrkuse märke – 2015. aastal oli firma käive küll 56,8 miljonit eurot, ent puhaskahjum samal ajal 1,7 miljonit.
    Aasta hiljem, mullu augustis käivitas firma ka saneerimiskava, mis pidi kestma 2020. aastani ning oleks firmal aidanud rahavood stabiliseerida ning võlakohustuste täitmise edasi lükata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tesla ületas prognoose
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.