Sirje Rank • 3. juuli 2017 kell 10:01

Soome rahandusminister ei taha euroala võlakirju

Petteri Orpo, Soome rahandusminister  Foto: Scanpix/Reuters

Soome rahandusminister Petteri Orpo on skeptiline euroala ühiste võlakirjade ja euroala rahandusministri ameti loomise suhtes, mis Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel käivitunud euroala reformidebatis jälle teemadena üleval on.

Soome praeguse valitsuse seisukoht on olnud pigem selline, et hakkame esmalt järgima neid reegleid, mis juba olemas on. Rahaliidu n.ö täiendava süvendamisega – s.h euroala ühiste võlakirjadega, Soomel kiiret ei ole. Küll aga annaks Orpo euroala riikidele suurema voli sekkuda teiste rahaliidu riikide struktuursete probleemide lahendamisse.

„Euroalal peaks olema praegusest tugevam mandaat sekkuda struktuursete probleemide korral,“ ütles Orpo Soome ringhäälingule YLE. Näiteks euroala riigid, mille võlakoormus on nii suur, et see võib ohustada juurdepääsu kapitaliturgudele. Eraldi uut instantsi Orpo selleks vajalikuks ei pea – need teemad võiksid jääda euroala rahandusministreid koondava eurogrupi otsustada. „See võiks otsustamise üle võtta, kui riigil on ilmsed struktuursed probleemid, mis ohustavad euroala stabiilsust. Meil on ikkagi üks valuuta,“ ütles Orpo.

Euroala rahandusminister võiks praegu ringlevate ideede järgi sündida sellest, et Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku ja eurogrupi juhi ametid ühendatakse. Euroala rahandusminister vaataks euroala rohkem kui üht tervikut. Orpo arvates ei olene nii palju ühest inimesest – vaja on teha ridamisi õigeid samme nii euroalal, siseturul, pangandusliidus kui ka kapitaliturgude liidu loomisel.

Vastutuse jagamisele ja euroala ühistele võlakirjadele on Orpo selgelt vastu. „Oleme euroala ühtsete võlakirjade vastu ja me ei usu, et need päevakorda tulevad,“ ütles Orpo. Orpo sõnul ei taha neid ka ei Prantsusmaa ega Saksamaa, küll aga tahaks Hispaania. Eriti on ühiseid võlakirju vastustanud madala võlakoormaga euroala riigid, mis pelgavad, et muidu võib osa teiste riikide „arvetest“ nende tasuda jääda.

Sama probleem on euroala ühise hoiusekindlustusega, mis on pangandusliidu praegu veel puuduv kolmas alustala.

„Kunagi see kindlasti tuleb, kuid enne, kui riskitasemed ei ole praegusega võrreldes oluliselt alanenud, ei saa ühtsest hoiusekindlustusest tõsiselt rääkida,“ ütles Orpo.

Ka Soome valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et ühisvastutuse laienemisega rahaliidus nõus ei olda.

Hetkel kuum