EASi toetatud Weekendi korraldajad varjavad majandustulemusi

Weekendi festivali tegevjuht Henri Lindal lubab avaldada vähemalt üle-eelmise aasta majandustulemused enne tänavust festivali.  Foto: Erik Prozes / Postimees / Scanpix
Mari Mets • 12. juuli 2017 • 5 min
Jaga lugu:

Erandlikult otsustas EAS muuta oma otsust jätta Weekend küsitud toetuseta ja lubas neile siiski reklaamiraha leida, kuid festivali korraldajad keelduvad avalikkusele oma käekäiku avaldamast.

Henri Lindal,, Weekendi festivali tegevjuht

See on asi, mida pole meil vaja ajakirjandusega praegu arutada.

„Absoluutselt,“ vastas Pärnus 3.–5. augustini toimuva Weekendi muusikafestivali tegevjuht Henri Lindal vastuseks ajakirjaniku väitele, et avaliku raha saanutena on avalikkusel ka õigustatud ootus olla kursis nende käekäiguga.

Ometigi keeldus ta avaldamast festivali korraldava Weekend Baltic OÜ nii 2015. kui ka 2016. aasta käivet ja kasumit. Nimelt pole tänavu juba kolmandat korda Pärnus suurüritust korraldav ettevõte esitanud ühtegi majandusaruannet. „Oleme põhimõtteliselt nullis oma projektiga,“ oli tema ainus kommentaar nende tulemuste kohta.

Lindal ütles, et nad plaanivad avaldada oma 2015. aasta majandustulemused enne tänavust festivali augusti alguses. 2015. aasta tulemuste esitamise tähtaeg Äriregistrile oli juba aasta tagasi.

8000väliskülalist ootavad korraldajad tänavu Weekendi festivalile Pärnusse.

„See on keeruline asi“

Küsimusele, kas nad plaanivad esitada ka 2016. aasta aruande, sest ka selle esitamise tähtaeg oli juba ära, vastas Lindal:. „Oli küll jah, aga meil on vaja siin omanikega pisut asja arutada. See on asi, mida pole meil vaja ajakirjandusega praegu arutada. See on keeruline asi ja me ei saa seda praegu veel esitada, sest me ei tea veel, kuidas kajastame ühte arvet, mille oleme esitanud oma Rootsi tütarfirmale.“

Ta rõhutas, et nad on esitanud EASile väga läbipaistva aruandluse oma rahakasutuse kohta. „Küsimus pole selles, kas meie festival maksab kolm, neli või viis miljonit, vaid küsimus on selles, et kas ja kuidas me kulutame üsna sihtotstarbeliselt eraldatud raha. Selles suhtes pole EASil küsimusi ega kahtlust, et me poleks seda väga hästi teinud,“ lausus Lindal.

EASi turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul pole toetuse saamise eelduseks majandusaasta aruannete esitamine ja avalikustamine äriregistris. Juhul kui majandusaasta aruanne ei ole avalikult kättesaadav, on EASil vajadusel õigus nõuda taotlejalt andmete esitamist, kui need on vajalikud taotluse hindamiseks, ütles ta.

Weekendi puhul on EAS Reinsoni kinnitusel kontrollinud ettevõtte maksuvõla puudumist, majandustegevuse jätkumist  ning finantsvõimekust projekti ellu viia.

„Toodud asjaolude hindamiseks küsib EAS taotlejalt andmeid taotlusdokumentatsioonis koos sündmuste kogueelarvega. Weekend Baltic Festivali puhul on kogu sündmuse korraldamisega seotud kulude katmine ja projekti omafinantseeringu olemasolu tõendatud,” lisas ta.

Korraldajad ootavad Weekendile tänavu 25 000-30 000 külastajat.  Foto: Juss Saska / Postimees / SScanpix
65 000euroga toetab EAS Weekendi välismaal reklaamimiseks.

EASi erandlik otsus

Algul toetuseta jäetud projektide puhul hilisem ümber mõtlemine on EASis erandlik. Niiviisi on EAS pidanud põhjendatuks tagantjärele oma otsust muuta nii 2015. kui 2016. aastal vaid ühe korra.

Weekend Baltic OÜ taotles 65 000 euro suurust toetust EASi turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul festivali turundus- ja korralduskuludele ning artistide majutusele ja transpordile.

„Antud toetuse eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks on konkreetse sündmuse kvaliteetne korraldamine ning väliskülastajate Eestisse kutsumine, et kasvatada turismist saadavat tulu ja suurendada Eesti tuntust,” ütles ta.

Festivali tegevjuht Henri Lindal selgitas, et toetus oli mõeldud lähivälisturgudel Lätis, Leedus ja Soomes reklaamikampaania tegemiseks, et tuua rohkem kontserdikülastajaid väljastpoolt Eestit. Samal eesmärgil taotles Weekend toetust ka mullu ja sai selle kohe esimese küsimise peale. Mullu käis Pärnus muusikafestivalil 7500 väliskülalist, tänavu oodatakse neid juba üle 8000. Kampaania nende siia meelitamiseks maksab Weekendile kokku ca 200 000 eurot, millest 65 000 eurot hüvitab tagantjärele EAS.

Tantsumuusika tippudega Weekend Baltic festivali hakkasid Pärnus korraldama Soome eeskujul Soomes kasvanud eestlane Hardi Loog koos oma sõbra John Rugemaliraga.

Oma ettevõtte Weekend Festival Baltic OÜ registreerisid nad 2015. aasta märtsis, suvel toimus üritus Pärnus esimest korda.

Juba sama aasta lõpus lahkus Loog omanikeringist ja juhatusest ning sellest ajast jätkab omaniku ja juhatuse liikmena vaid Rugemalira.

Soomes korraldatakse Weekendi festivali alates 2012. aastast.

Tänavu 3.–5. augustini toimub Pärnus kolmas Weekend festival.

Liiga kehv prognoos

„Praegu oli esimeses ringis taotluse vastus negatiivne, sest küsimus oli (täituvate – toim.) majutuskohtade arvus. EASile on täpselt teada, kui palju on Pärnus ja Pärnumaal majutuseks voodikohti ja meie töö on tõendada, et me oleme võimelised need valdavalt oma klientidega täitma. Esimeses taotlusvoorus olime seda võib-olla pisut puudulikult tõestanud. Küsimus oli selles, kuidas EAS mõõdab nendelt inimestelt tulevat tulu Pärnu majutusasutustele,“ rääkis Lindal.

Ta lisas, et Weekend palus EASil majutustäituvust uuesti hinnata. „EAS esitas täpsustavaid küsimusi, me vastasime. See on igati mõistlik, sest Eestis pole just väga palju projekte, mis siia välismaalt nii palju rahvast tooksid.“

Weekend taotles toetust rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetmest, mille üks oluline hindamiskriteerium on Reinsoni sõnul sündmuse väliskülastajate ööbimiste arv.

Toetuse taotleja esialgu esitatud väliskülastajate prognoos oli liiga madal, et läbida edukalt taotluse hindamine. Seejärel sai Weekend Baltic festivali meeskond täiendava võimaluse korrigeerida prognoositavat väliskülastajate arvu ning esitas EASile uued andmed,“ selgitas Reinson.

Kuivõrd Weekend on üks Eesti suurimaid muusikafestivale, millel on rahvusvaheline haare, siis pidas EAS väliskülastajate uut prognoosi realistlikuks ning rahuldas taotluse, lisas ta.

Ei pöördus jaaks

Kui Weekend oli saanud esmalt EASilt oma toetusetaotlusele eitava vastuse, asusid nad keeldumist vaidlustama. Vaie esitatakse vastutavale ministeeriumile ehk MKMile.

Ligikaudu viiendik vaietest Reinsoni sõnul rahuldatakse ning see eeldab otsuse üle vaatamist ja vajadusel ka ümber hindamist. Samas ei eelda ministeeriumipoolne vaide rahuldamine automaatselt taotluse rahuldamist, vaid vaide rahuldamise järel kaalub EAS, kas otsuse ümberhindamine on põhjendatud või mitte. Seekord langetaski EAS erandliku otsuse ja pidas seda põhjendatuks.

„Kampaania juba käib ja raha kulub just tänavuse festivali reklaamimiseks. Meie eesmärk oligi, et leping saaks sõlmitud enne 10. juulit. Kui me EASilt toetust poleks saanud, oleksime teinud kampaania lõpuosa natuke väiksema. Lätis ja Leedus oleme reklaaminud juba veebruarist saati,“ rääkis Lindal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt