- Uudised
- Mait Kraun
- 8. august 2017 kell 12:30
Kevili: kehv ilm vedas põllumeeste tulusid alla
TeraviliFoto: Erik ProzesMullu olid ilmastikuolud taimekasvatajate jaoks küllaltki kehvad, mis survestas ka põllumeeste ühistu Kevili majandustulemusi. Tõsi, 2015. aasta saak aitas auke siiski lappida.
Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüügiga tegeleva Põllumeeste ühistu Kevili müügitulu kasvas 2016. aastal (eelneva aastaga võrreldes) ühe protsendi võrra, 52,6 miljoni euroni. Ärikasum langes 18 870 euro võrra, 134 227 euroni.Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 26 inimest, võrreldes eelneva aastaga suurenes see näitaja kolme võrra. Käive töötaja kohta langes 11 protsenti, 2,02 miljoni euroni. Keskmine brutotasu tõusis 13 protsenti, 2006 euroni kuus.Kevili on Eesti suurim taimekasvatajate tulundusühistu. Ettevõtte peamisteks tegevusaladeks on liikmete teravilja- ja rapsitoodangu turustamine, tootmissisenditega varustamine (seemned, väetised, taimekaitsevahendid jm), turuinfo kogumine ning erinevate teenuste vahendamine.Unknown body type: x-im/content-part infopank
"2016. aasta oli taimekasvatajatele ebasoodsatest ilmastikuoludest tingituna erakorraliselt keeruline aasta," kirjutas ettevõte oma tegevusaruandes. "Teravilja kokkuostuhinnad olid 2016. aastal madalad. Saagid olid eelmise aastaga võrreldes kuni 30 protsenti ja teraviljakasvatajate käibed kuni 40 protsenti väiksemad."Ettevõte kirjutab, et esimesel poolaastal toimus eelmise hooaja rekordsaakidest tingitud laovarude müük, mis kompenseeris hooaja mahtude vähenemist ja kokkuvõttes jäi saakide müügikäive ainult 995 000 euro võrra väiksemaks. Sisendite müük suurenes 1,235 miljoni euro võrra.Eelmisel aastal võtsid omanikud firmast 29 602 eurot dividende. 2015. aastal maksti omale dividende 3286 eurot.Põhjalikumalt saab tutvuda firma majandustulemustega Äripäeva infopangas.- Hetkel kuum
Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Telli Äripäeva uudiskiri, mis toob iga päev sinuni olulised majandusuudised.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.