Välisnõudlus ja ekspordihindade kasv toetavad ekspordikäibe kiiret kasvu
Vaatamata kaupade ekspordi kasvu aeglustumisele teises kvartalis, on sel aastal ekspordikasv tugev olnud. Selle taga on nii paranenud välisnõudlus, kuid ka ekspordihindade kasv. Kuna Eesti eksporditehingud tehakse valdavalt euros (väärtuse järgi ligikaudu 85%) ning USA dollaris on tehinguid umbes kümnendik, siis ei tohiks tugevam euro otseselt meie ekspordile olulist negatiivset mõju avaldada. Kõige enam tehakse Eestis dollaris väliskaubandustehinguid naftatoodete (väärtuse järgi üle 40% tehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikaga (ligikaudu 20%). Seega mõjutab euro tugevnemine dollari suhtes peamiselt meie põlevkiviõlitootmist (samas aitab valuutakursimuutuste vastu riskide maandamine).
Eesti ettevõtted on ekspordi väljavaadetes optimistlikumad
Eesti ettevõtete eksporditellimused on kasvamas ning nad on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks. Eriti tugev hüpe positiivses suunas toimus teises ja kolmandas kvartalis (praegused hinnangud tublisti üle 10 aasta keskmise). Samuti on eksportivate ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool seda paranenud. Selline hinnang läheb hästi kokku alates juba 2015. aasta algusest, eriti aga alates möödunud aasta lõpust, aeglustunud tööjõu ühikukulu kasvuga, mis tähendab seda, et tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud ning see avaldab positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele.
Euroopa majandus on praegu veel kasvutsüklis. Meie hinnangul jääb tugev välisnõudlus lähiajal küll püsima, kuid järgmisel aastal ootame selle kasvu tagasihoidlikku aeglustumist. See tähendab, et ettevõtetel on tarvis veelgi rohkem pingutada oma konkurentsivõime parandamiseks.
Teise kvartali väliskaubanduspuudujääk pidurdas vähem majanduskasvu
Koos ekspordikasvu aeglustumisega, aeglustus teises kvartalis ka kaupade sisseveo kasv. Kaupade impordikasv aeglustus ka ilma jaanuaris sisseostetud laeva arvestamata. Osaliselt võib põhjuseks pidada möödunud aasta teise kvartali kõrgema võrdlusbaasi mõju. Samas on impordikasv jätkuvalt üsna tugev, mis tähendab lähiajal tootmismahtude kiire kasvu jätkumist (Eesti majandus on väga impordisõltuv).
Kui jätta väliskaubandustasakaalu arvestusest välja sisseostetud laev (sest SKP esimese kvartali arvestuses lisati see tasakaalustamiseks eksporti), siis väliskaubandustasakaal veidi paranes nii möödunud aasta teise, kui ka käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes. Seega pidurdas esialgsete arvestuste järgi väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta teise kvartali majanduskasvu vähem (samas tehakse SKP arvestustes mitmeid muudatusi väliskaubandusstatistika numbritesse, mis võib seda pilti muuta).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!