Eesti suurima ekspordiäri hääbumine

Ericsson Eesti ASi ja seeläbi pea terve Eesti elektroonikasektori edu või ebaedu sõltub suuresti sellest, kuidas emafirma suudab end probleemide küüsist lahti sakutada.  Foto: Liis Treimann, Scanpix/Postimees
Urmo Andressoo • 21. august 2017
Jaga lugu:

Mobiilsideseadmete eksport on seitse kuud järjest vähenenud ning selle põhisüüdlane on meie kunagine ekspordimootor Ericsson.

Meie ekspordi lipulaev, elektroonikatootja Ericsson Eesti annab pea 70% sektori käibest. Ettevõtte aastane müügitulu on üle 1,2 miljardi euro ning see annab tööd pooleteisele tuhandele eestimaalasele. Rootsi suurkontserni käes oli pea kümnendik Eesti juunikuu ekspordist. Kuid veel aasta-kaks tagasi oli see viimane arv üle 14%.

Kompensatsioon teistest sektoritest

Kui gigant on viimastel aastatel tempot aeglustanud, siis vastukaaluks pakuvad tõusu väiksemad sektorid: esimesel poolaastal kasvas teiste kaubagruppide käive kahe aasta võrdluses pea kümnendiku võrra. “See kompenseerib suuresti mobiilisideseadmete ekspordi tugeva languse,“ kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Siiski mõjutab Ericsson kõvasti suurt pilti. Kui ettevõte oleks suutnud mulluseid tulemusi korrata, oleks Eesti kaupade eksport kasvanud esimesel poolaastal 9% (statistikaameti andmeil 8% – toim) asemel 13%, tõi Mertsina näite.

Kuna mullu kasvas mobiilisideseadmete eksport augustist novembrini üsna tublisti, siis on lähikuudel kahe aasta võrdluses segmenti ees ootamas langus, prognoosib Mertsina. “Ka Ericsson AB teatas hiljuti, et nõudlus mobiilisideseadmete järele jääb nõrgaks,” märkis ta, tuues ühe põhjusena 4G võrkude ehituse. “See pidurdab küll kogu Eesti ekspordi kasvu, kuid mõju on piiratud,” tõdes ta ja lisas, et tugev välisnõudlus teistes sektorites kompenseerib elektroonikaekspordi languse.

Ericssoni toodete müügi kukkumist peegeldab ka ettevõtte Stockholmi börsil kaupleva aktsia hind. Pärast teise kvartali majandustulemuste avalikustamist kukkus see 16% ning on jätkanud langustrendis.

“Kuna Ericsson tuli ise välja teatega, et nõudlus nende toodete järele jääb nõrgaks ning plaanis on kulusid veelgi kokku hoida, siis investoritele see kindlasti positiivne sõnum ei olnud,” tõdes Mertsina.

Ta viitas, et Ericssoni tegevus sõltub paljuski pikaajalistest lepingutest, vähendades ettevõtte paindlikkust ning muutes restruktureerimise ja finantsseisu parandamise aeglasemaks.

Keeruline kursimuutus

Raskele seisule on reageerinud ka reitinguagentuurid. Tänavu on Ericssonile nii-öelda rämpsreitingu määranud nii S&P kui ka Moody’s. “Reitinguagentuuride põhimure oli, et telekomi praeguse konjunktuuri juures pöörab Ericssoni tegevjuht liialt tähelepanu kulude kokkuhoiule, mis võib ettevõtte konkurentsivõimet veelgi halvendada,” selgitas Mertsina.

Ka Ericssoni tegevjuht Börje Ekholm tunnistas, et laeva ümberpööramine on keeruline. “Peame andma gaasi ning samal ajal pidurdama,” möönis ta kevadel, kommenteerides plaani tõmmata kokku kulusid ja suurendada investeeringuid.

Mertsina sõnul ei ole see aga investoritele piisavalt veenev selgitus. “Eks reitinguagentuurid reageerisid ettevõtte tegelikule olukorrale ja väljavaatele, mis mõistagi mõjutas veelgi enam Ericssoni aktsia hinda,” selgitas ta.

Ükski riik pole välistatud

Ericssoni regionaalse kommunikatsioonijuhi Milla Nummenpää sõnul Ericsson teiste ettevõtete ega isikute hinnanguid enda kohta ei kommenteeri. Samuti ei kommenteeri nad oma aktsia hinna kõikumisi. “Oleme öelnud, et me ei ole rahul ettevõtte toimimise ning teises kvartalis jätkuvalt kukkuvate müüginumbrite ning suureneva kahjumiga,“ tõdes ta.

Reitingute kukkumine Nummenpää kinnitusel ettevõtte majandusseisu ei mõjuta. Mitteinvesteerimisjärgu tasemega nad aga tema sõnul rahul ei ole – eesmärk on taastada investeerimisjärgu reiting. Märtsis välja käidud tegevusplaan peaks Nummenpää sõnul aitama seda sihti ka saavutada.

Plaani järgi tahab Ericsson restruktureerimisega kaasnevad kulud kõrvale jättes kahekordistada tulevast aastast 2016. aasta kasumi (6,3 miljardit Rootsi krooni ehk 66 miljonit eurot). Omakorda on eesmärk tuleva aasta keskpaigaks kokku hoida 10 miljardit Rootsi krooni ehk miljard eurot.

 

Seda, kas kärpevikat lõikab ka Eesti tütart, on Nummenpää sõnul veel vara öelda. “Ühtegi riiki välistada ei saa,” tõdes ta. Efektiivsuse tõstmiseks ja kulude kokkuhoiuks seatakse fookus just teenuste ja üldkulude, mitte uurimis- ja arenduspoolele. Umbes pool eesmärgiks seatud vähemalt 10miljardilisest säästust peakski Nummenpää sõnul tulema nii-öelda üldkulude vähendamise arvelt.

Turuolukorda kommenteerides sõnas Nummenpää, et ettevõte tegutseb kokkuhoidu silmas pidades. Esimesed märgid strateegia toimimisest on tema sõnul juba ka olemas. “Suurendasime investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse. Kasvanud on Ericsson Radio Systemi tellimuste arv, mis on teinud meid konkurentsivõimelisemaks,” tõdes ta.

Eesti panga ökonomisti Kristo Aabi sõnul on nõudlus elektroonikasektoris kukkunud ning seetõttu ei ole tulevikus ka oodata, et Eestis selle valdkonna eksport oluliselt paraneks. “Meie elektroonikatööstuse ettevõtteid on viimastel aastatel räsinud rahvusvaheliste väärtusahelate ümberkorraldused, mille eesmärgiks on optimeerida kulusid ning tõsta ahela kasumlikkust. Ka see on mõjutanud toodangu väljavedu Eestist ning töökohtade arvu sektoris,” võttis Aab teema kokku.

Ruta Arumäe,, majandusanalüütik ja õppejõud 

Eesti SKPd Ericsson väga palju ei kõiguta

Majanduskasvule Ericsson lisandväärtuse mõttes väga palju ei tähenda.

Viimastel aastatel pole ma küll ettevõtte loodavat lisandväärtust väga jälginud, kuid kui seda viimati tegin, oli Ericssoni lisandväärtus nii väike, et mahtude mõttes see SKP-le väga palju mõju ei avaldanud. Lisandväärtus, mis Ericssonist Eestisse jääb, on töötajate palgad. Kui tootmismaht peaks niivõrd drastiliselt kunagi vähenema, et tootmine päriselt ära lõpetatakse, siis peamine mõju Eestile on just töötajate saamata jäänud palgad.

Ericssoni mõju ekspordile võib küll suur olla, aga Eesti eksport käib alati koos impordiga – sama palju, kui eksport suureneb, suureneb ka import. Kõik, mida Ericsson toodab, peavad nad sisse tooma ning omakorda viivad välja pisut kõrgema hinnaga. Ettevõtte ärimudel on selline, et müügimahtude kõikumine Eesti SKPd väga palju ei kõiguta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum