Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhatus ostis Soome ravimifirma Balti äri välja

    Oriola Espoos.Foto: Oriola

    Soome farmafirma Oriola müüs oma Balti äri kohalikule juhatusele. Kauba sees on ka Eesti äri, ent ühtegi eestlast ostjate pundis pole.

    Käed löödi eelmisel nädalal ning kokkuleppe järgi müüb Soome firma oma Balti üksuse selle juhatusele, mis on koondunud SIA Oribalt Groupi nimelise Läti ettevõtte alla.
    Äri pole paha – kolme riigi peale kokku oli käive mullu 54 miljonit eurot, maksueelne kasum aga 1,2 miljonit. Oriola palgal oli Baltikumis eelmise aasta lõpu seisuga 160 inimest. Müüakse ravimeid, loodustooteid, tervishoiukaupu ja kosmeetikavahendeid.
    Oriola-KD kontsern teenib suure osa oma rahast näiteks logistikast ja muude teenuste pealt. Samas on firmal ka mitmeid oma kaubamärke, näiteks Eestiski tuntud Helosani kreem, Valiolt saadud litsentsi alusel tehakse ka Gefiluse kapsleid.
    Kogu kontserni jaoks on aga see vaid piisk meres: mullu oli kogu Oriola-KD grupi käive üle 1,64 miljardi euro ning juba kasum ulatus 351 miljoni euroni,. Lisaks Balti turule ajab firma äri ka Soomes, Rootsis, Taanis ja Venemaal.
    Miks otsustati Balti ettevõtted maha müüa? „Tahame oma äri arendamisel keskenduda Soomele ja Rootsile, kus näeme suurt potentsiaali ning kus oleme alustanud suurte arendusprojektidega,“ rääkis Oriola asepresident Kimmo Virtanen börsiteates.
    Asepresident lisas, et seetõttu tehtigi vastavalt ettevõtte strateegiale otsus müüa Balti äri senisele juhatusele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks tehing jõustuma kolmanda kvartali lõpuks ehk pooleteise kuu jooksul.
    Tulevikus hakkab lahku löövat äri juhtima senine Balti äriüksuse juht ning ühtlasi SIA Oribalt Groupi direktori ametit pidav Pekka Ruokanen. „Oleme ülevõtmisega väga rahul,“ teatas ta ja lisas, et ostjatel on Balti äride tüürimisel hulk aastaid kogemusi ning väljakutse neid nüüd omanikena arendada on põnev.
    Äripäevale kinnitas Ruokanen, et igapäevane äritegevus Eestis ja mujalgi Baltikumis jääb samasuguseks, nagu see seni on olnud. Oriolale endale ei jää ühtegi äriüksust ei Lätis, Leedus ega Eesits, ent uued omanikud jätkavad äritegevust kõikjal endises mahus.
    Kes siis äri ostavad? Ringis ongi Pekka Ruokanen Soomest, Audrius Pivoras Leedust ning Alona Zotova ja Ronalds Slosbergs Lätist. „Eestist väljaostutiimis inimesi pole,“ märkis ostjate esindaja Ruokanen. Ta lisas, et siinsete äride juhtimist jätkab kohalik juhatus samamoodi nagu seni.
    Eestis on Oriolal kaks eraldi ettevõtet – põhiline juriidiline keha on AS Oriola, ent eelmisel aastal asutati selle baasil ka Oriola Estonia OÜ nime kandev firma, mis koondab ettevõtte tarbijakaupade hulgimüügi äri. Eesti üksuste juhataja on Taavo Kivistik.
    Firmade tulemused on enam-vähem nullis. Ravimite müügiga tegelev AS Oriola teenis müügist mullu 11,5 miljonit ning lõpetas aasta 261 euro suuruse puhaskasumiga. Aasta varem, kui ärispekter oli laiem, oli käivet 12,9 miljoni jagu ning kahjumit 33 700 euro eest.
    Loodustoodete, tervishoiukaupade ja kosmeetika müügi võttis aasta keskel üle Oriola Estonia, mis sai tegutseda kaheksa kuud ning jõudis selle ajaga käivet teha 1,4 miljoni euro eest. Puhaskahjum oli samal ajal 68 400 eurot.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.