• Jaga lugu:

    Palgakasv kiirenes taas

    Foto: Andras Kralla

    Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,8%, olles statistikaameti andmetel 1242 eurot. Samal ajal kasvas mediaanväljamakse maksuameti andmetel 958 euroni, mis tähendab, et pooled Eesti inimesed teenisid kõnealusest summast rohkem ja pooled vähem.

    Palga aastakasv on aeglustunud neli kvartalit järjest, ent nüüd kasv taas kiirenes. Teise kvartali ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid palgatöötaja kohta võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,1%.
    Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.
    Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega.
    Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
    Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.
    Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse, info ja side, energeetika ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.
    Brutokuupalga aastakasv oli kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning riigiasutustes ja -ettevõtetes ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
    Esimeses kvartalis kasvas keskmise brutokpalga kasv aeglustus, jäädes aasta võrdluses 5,7% juurde. Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv. Esimeses kvartalis oli tööstussektori sees palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris, teenindussektori palgakasv oli aeglasem kui eelmistel aastatel.
    Mediaan püüab uus kõrgusi
    Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.
     
    Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.