• Jaga lugu:

    Millist suvilat on mõistlik renoveerida ja millist mitte?

    Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.Foto: Visionplus Eesti OÜ

    Arutades suvekodude plaane, on mitmed suvilaomanikud küsimuse ees, millist suvilat on mõtet remontida-reno­veerida ja millal on see pelgalt raharaiskamine. Enamasti saab igal aastal midagi värvitud ja liistutatud, ent ikkagi käib tuul majast läbi… Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.

    Kui aeg ja puukoid on teinud oma töö, tuleb pehmed palgid kas proteesida või täielikult välja vahetada.

     

    Millega peaks suvilaomanik valiku tegemisel eelkõige arvestama?
    Kõik sõltub eelkõige inimeste vajadustest ja nägemusest lõpptulemuse saavutamisel. Ilmselgelt on lihtsam tõmmata mürinal kopaga plats siledaks ja alustada ehitamist nullist. Samas on seda suvekodu tõenäoliselt kasutanud juba mitmed põlvkonnad ja lisaks kõigele muule on hoonele tekkinud omamoodi emotsionaalne väärtus. Sel puhul on aga oluline lasta hinnata hoone materjalide seisukorda, sest praktilisest küljest vaadates: kui kandvad palkseinad on läbinisti pehkinud, teadmatusest nõukogude ajal ruberoidiga üle löödud ning olukord on viinud hallituse levikuni, on olukord juba hull. Lammutusele tasub mõelda ka siis, kui katus laseb läbi, sarikad on pehmed ning majas puudub korralik elektri-, vee- ning kanalisatsioonisüsteem.
    Kas vana maja puitmaterjali, kive või palki tasub uue ehitamisel kasutada?
    Sellist maja, mida taastada ei saaks, ei ole praktiliselt olemas. Tänapäeva teadmiste, materjalide ja suurte ressursside olemasolul on põhimõtteliselt kõike võimalik taastada, aga selline taastamine läheb kindlasti kordades ja enamgi uue suvekodu ehitusest kallimaks. Taaskasutusest rääkides oleme meie teinud oma klientidele näiteks vanadest pritsiga puhastatud palkidest uuele majale osaliselt seinu ja lagesid. See toob uuele majale natukene vana maja hõngu sisse ning samuti on vana puhastatud palkosa ka ideaalne disainitoorik, millest saab siis kas ise või lasta meistril voolida välja kauneid disainielemente.  Kasutatud puidust saab omapäraseid kaminasimsse, kaevurakkeid ja mööblidetaile nii siseruumidesse kui ka aiamööblit õue. Samuti saab välis- või sise­kujunduses ära kasutada ka vanast majast üle jäänud maa- ja paekive.
     
    Foto: Shutterstock
    Kui omanik on taastamismõttest loobunud, siis millest alustada uue maja ehitamisel?
    Esimene samm: mõelge oma uue suvekodu projektile: mõelge läbi soovid ja seni kasutusel oleva suvekodu puudused ning need mõtted tulekski esitada projekteerijale. Seejärel tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja lammutusluba, vältimaks lammutusjäätmete ebaseaduslikku utiliseerimist. Enamasti annavad maapiirkondade omavalitsused lammutusloa ka kirjaliku avalduse alusel, kui lammutatava hoone ehitusalune pindala on kuni 60 m2. Kõik sõltub muidugi suuresti omavalitsusest ja kindlast lammutatavast objektist.
    Kui lammutatava puitmaja saab osaliselt kütteks kasutada, siis eterniiti ja muude mittepõlevate ning keskkonnale ohtlike ainetele puhul peab viitama kindlale utiliseerimisele. Selle infot saab täpsemalt juba valla ehitus­spetsialisti käest.
    Kui lammutusluba on käes ja ehitusprojekt valmis?
    Järgmine samm on ehitaja ja lammutaja valik ning ehitusloa taotluse esitamine kohalikku omavalitsusse. Tänapäeval saab seda kõike teha mugavalt interneti teel. Ehitusloa saamisel tuleb teha taotlus ehituse alustamise kohta ja tööd võivadki alata! Visionplus Eesti OÜ käest on võimalik tellida kogu asjaajamine koos lammutus- ja ehitustöödega, lisaks ehitusjäätmete utiliseerimise ja haljastustöödega.
    Kellel tekkis rohkem huvi oma suvekodu korrastamise ja meie kohta, kirjutage [email protected] ja koos leiame Teie küsimustele ja muredele kindlasti lahenduse!www.visionpluseesti.ee/
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.