Tallinna kinnisvarahinnad tegid rekordi

Varasem rekordhind oli eelmise aasta detsembris. Enne seda aga olid nii kõrged hinnad buumi ajal 2007. aastal, mil uute korterite ruutmeetri hind oli 1689 eurot.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles pressiteates, et uus rekord sündis peamiselt suure hulga uusarenduste tehingute tõttu. „Iseäranis aktiivselt vormistati uute korterite tehinguid Lasnamäe, Kesklinna, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosades,“ ütles ta.

Siiski on Soomani sõnul ekslik arvata, justkui Tallinn oleks enneolematus buumifaasis. „Kümne aasta tagusel perioodil polnud erakordsed kuud, kus sooritati ühes kuus 1200-1300 korteriomanditehingut, tänavu augustiski jäi see aga alla 900 tehingu,“ selgitas ta. „Küll aga on rahva elujärg niivõrd paranenud, et üha rohkem leitakse võimalusi soetada endale uhiuus korter ning nende tehingute osakaalu pideva kasvu tõttu tõuseb ka keskmine hind,“ sõnas Sooman.

„Rekord on ikkagi rekord, see on nüüd ajalooline fakt, kuid reaalsus on, et nii uute kui pruugitud korterite hinnatase on juba enam kui aastajagu olnud üpriski paigal ning hinnatõusud leiavad aset kohtades, kus tekib ka sisuline lisandväärtus uuenenud infrastruktuuri või paranenud naabruse näol,“ lisas ta.

Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevdirektor Elari Udam ütles, et kui näiteks Viljandis ja Rakveres on keskmine korteri ruutmeetrihind ca 650 eurot ning paljudes maakonnakeskustes vähemgi, siis hoolimata suurejoonelistest plaanidest ja toetavast kohalikust omavalitsusest ei ole arendajatel majanduslikult mõistlik koppa maasse lüüa. „Uue korteri ehitushind on üleriigiliselt sarnane- korraliku korteri ehitab täna valmis hinnaga 900 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. See tähendab, et ainuüksi uute korterite ehituskulu võib sõltuvalt linnast olla pruugitud korterite hindadega võrreldes kahe- või isegi mitmekordne,“ selgitas Udam.

„Ilmselgelt ei ole kohalik elanik valmis maksma uue toote eest nii palju rohkem, pigem soetatakse elamispind mõnda kenasti renoveeritud hoonesse oluliselt odavamalt,“ lisas ta.

Udami sõnul kehtib see eelkõige elukondliku vara kohta. „Kauplused ja logistikakeskused on võimalik hea äriplaaniga ka mujal kasumlikuks muuta, kuid paraku ei näe me lähiajal uusi kortereid mujal, kui Harju- ja Tartumaal,“ lisas ta.

Uute lisanduvate büroopindade maht on piisavalt suur, et järgnevaks aastaks üürihindade tõusule pidur panna, kinnitas Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindaja Egon Enula.

Juba 2016. aastal tuli turule enam kui 100 000 m2 büroopinda, mis on viimase 5-6 aasta suurim maht. 2017. aastal lisandub prognoositavalt veel 80 000 m2 uutbüroopinda, mitmed planeeritavad hooned saavad valmis ka alles järgmisel aastal.

„Aastatel 2017 ja 2018 on büroopindade turule lisandumas suured projektid. Seega arendajad, kelle projektid valmisid 2016. aastal ja 2017. aasta esimeses pooles, teevad kõik endast oleneva, et enne uute pindade lisandumist maksimaalne täituvus saavutada,“ ütles Enula.

Tema sõnul on jätkuvalt enim nõutud Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad A-klassi büroopinnad. „Kuna Tallinna keskusse on tulnud juurde mitmeid suuri A-klassi büroohooneid ning 2018. aastal on lisandumas veel A-klassi pindu, siis tulenevalt sellest on pakkumine juba osaliselt ületanud nõudlust, mille tulemusel on üürihinnad stabiliseerunud ning arvestades ka 2017. ja 2018. aastal lisanduvat büroopindade mahtu, siis üürihinna kasvutendentsi lähiperspektiivis ette näha ei ole,“ rääkis Enula.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis augustis 4,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1343 eurot ruutmeetri kohta. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1288 €/m².

Kui 2017. aasta juulis tehti indeksilinnades 1157 korteriomandi tehingut, siis augustis tõusis tehingute arv 1432-le. Võrdluseks- 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 115 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.