Lisatoetust tahtvatele erakoolidele tuleb õppemaksu lagi

Haridusminister Mailis Repsi täna teistele ministeeriumitele saadetud plaani põhiosa on lihtne – põhimõtteliselt taastatakse 100% ulatuses erakoolide tegevustoetus, ent selle saamiseks tuleb täita teatud tingimused. Näiteks peab õppemaks olema madal.

Paljud tingimused on ilmselged – näiteks peab erakoolil olema tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes koolitusastmes. Selle loa saamine tähendab automaatselt, et kool on juba mõnda aega tegutsenud (esimesed viis aastat saab tegutseda vaid tähtajalise loaga) ja tehtud on ka põhjalik järelevalve.

Karmi piiri paneb riik aga ka õppemaksule. Nimelt saab riigieelarvelist tegevuskulude toetust ainult siis, kui erakoolis kas ei ole õppemaksu või on see õpilase kohta kuus keskmiselt kuni 15% alampalgast. See tähendab, et lagi on õpilase kohta sel aastal 70,5 eurot kuus ehk 846 eurot aastas.

„Õppemaksu lae määratlemine riigieelarvelise toetuse saamiseks on vajalik selleks, et võimaldada ka madalama sissetulekuga peredele hariduse kättesaadavus erakoolides,“ selgitab ministeerium haridusminister Repsi allkirjaga eelnõu seletuskirjas.

Erakoolide kontekstis on see piir väga madal. Kooliastmete kaupa on kõige madalam tasu tavaliselt 1.–3. klassis, ent elitaarsemates Tallinna erakoolides ei ole nii madal isegi selles vanuses õpilaste maks.

Näiteks võib Rocca al Mare kooli kodulehelt lugeda, et seal on väikestele lastele õppemaks sel õppeaastal 2000 eurot. Tallinna reaalkooliga koostööd tegevas Tallinna Kesklinna põhikoolis saab esimestes klassides hakkama 1970 euroga. Audenteses tuleb välja käia 2550 eurot.

Iseenesest on erakoolides õppemaks õpilase kohta erinev ja jääb üle Eesti vahemikku 89 eurot kuni 14 190 eurot. Haridusministeerium leiab, et erakoolis pakutava hariduse kättesaadavus peaks üldiselt paranema, kuna õppemaksul on oma piirid.

Samas möönab ministeerium, et plaanil on ka oma riskid – näiteks võidakse survestada vanemaid osalema kooli rahastamises muul moel, näiteks annetustega. „Sellisel juhul jääb erakool ikkagi madalama sissetulekuga õppijate jaoks kättesaamatuks ja erisustel põhineva hariduse kättesaadavus ei parane,“ seisab seletuskirjas.

Veelgi enam, riik seab toetuse saamiseks karmid nõuded ka sellele, mida tohib teha erakoolilt teenitud kasumiga. See tuleb kõik investeerida erakooli õppe-ja kasvatustegevusse. Samuti tuleb kooli eelarve ja hariduskulud avalikuks teha ning koolil ei tohi olla maksuvõlga.

„Selleks, et tagada kvaliteetne, mitmekesine ja kõigile kättesaadav üldharidus, tuleb avalike vahendite toel saadud tulu ja võimalik kasum panustada õppetegevusse. Eesmärk on vältida olukorda, kus riigieelarvest hariduskulude katmiseks eraldatud toetuse otsese või kaudse mõjuna võetakse äriühingust kasumit,“ tuuakse selgituseks.

Maksuvõla tekkimine võib anda signaali probleemidest jätkusuutlikkusega ning on ka põhimõtteline – riigieealarvest ei tuleks toetada isikuid, kes kohutusi riigi ees ei täida, seisab seletuskirjas.

Kui kõik need tingimused on täidetud, siis saab toetust iseenesest rohkem kui praegusel niinimetatud üleminekuperioodil. Nimelt on riik praegu otsustanud, et kuni 2019. aasta lõpuni kaetakse erakoolide tegevuskulud kuni 75% ulatuses riigieelarvest.

Samas tuleb mainida, et jutt käib vaid nendest summadest, mida maksab riik ise. Nagu seadus ka ette näeb, saab kohalik omavalitsus ehk vald või linn ise oma äranägemise järgi otsustada, kui palju ta erakoolide pidajaid tegevuskulude katmisega aitab. Linn võib otsustada katta kulusid ka siis, kui riigilt kopikatki ei tule.

Ohus pole ka erakoolidele eraldatav sihtotstarbeline haridustoetus, mida saavad need täpselt samamoodi kui munitsipaalkoolid. Haridustoetust antakse näiteks õpetajate palgakuludeks, õppekirjanduseks, õpilaskodu kohtadeks ja koolilõuna toetamiseks. Tegevuskulud tähendavad nii-öelda karbikulusid ehk näiteks kinnisvara ja selle hooldamise peale kuluvat.