Mait Kraun • 25. september 2017
Jaga lugu:

Föderaalreservi otsus mõjutab eelkõige dollarites arveldavaid ettevõtjaid.
Föderaalreservi otsus mõjutab eelkõige dollarites arveldavaid ettevõtjaid.  Foto: Bloomberg

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et Föderaalreservi otsus bilansimahtu vähendada ja plaan detsembris intresse tõsta mõjutab ka Euroopa Keskpanka, eurot ja seeläbi kaudselt ka Eesti ettevõtjaid.

„Euro kurss peaks aasta perspektiivis küll veidi tugevnema, aga kuna suurem osa (85 protsenti) väliskaubandustehingutest tehakse eurodes, siis ei ole euro tugevnemisel olulist otsest efekti Eesti kogumajandusele,“ nentis Mertsina. „Küll aga mõjub see negatiivselt ettevõtetele, kelle tehingud toimuvad näiteks dollaris (osakaal umbes 10 protsenti väliskaubandusest) – sinna alla kuuluvad peamiselt kütused ja naftatooted ning elektriseadmed ja elektroonika. Samuti võiks arvestada kaudse efektiga läbi meie kaubanduspartnerite, kes ekspordivad rohkem euroalavälistesse riikidesse.“

Nimelt otsustas USA Föderaalreserv eelmisel kolmapäeval alustada bilansimahu vähendamist. Intresse plaanitakse sel aastal tõsta veel korra.

Otsus suunab teisi keskpanku

Euro kursi tugevnemise põhjuseks on suuresti asjaolu, et varsti peaks Euroopa Keskpank intressimäärasid tõstma ja samuti bilansimahtu vähendama hakkama. Osalt on see tingitud asjaolust, et Föderaalreserv alustas ise bilansimahu vähenemisega, selgitas Mertsina.

„Kuigi oleme prognoosinud ka varem, et Euroopa Keskpank hakkab järgmisel aastal oma varaostuprogrammi järk-järgult vähendama, lisab Fedi otsus selles suhtes kindlust,“ ütles Mertsina. Fedi otsus hoitavate varade mahu vähendamise kohta on kindlam sõnum rahapoliitika normaliseerimisest, millega on kaasa minemas suurem osa keskpankadest.“

Intressimäärasid peaks EKP tõstma aga alles 2019. aasta alguses ja seega peakid turuintressid jääma lähiajal madalaks, lisas Mertsina. „Rahapoliitika jõuline karmistamine võib tekitada liigseid riske varahindades ja võlakirjade tootlustes ning võib muuta euro veelgi tugevamaks,“ nentis ta.

USA intressimäärade prognoos nihkus allapoole

„USA Föderaalreservi bilansimahu vähendamise ja detsembris intressimäära tõstmise otsus oli üldjoontes ootuspärane,“ kommenteeris Mertsina. „Kui selle ja järgmise aasta kohta muutusi ei olnud, siis 2019. aasta lõpu ja pikaajalise vaate intressimäärade prognoos nihkus veidi allapoole. Osaliselt on põhjuseks oodatust aeglasem inflatsioon. Intressimäär, millega saab hinnakasvu kontrollida, on nihkunud allapoole.“

Tegelikult on nii USA, euroala, Suurbritannia kui ka Jaapan sarnase probleemi ees, kus mõõdukas majanduskasv ja töötusemäära langus pole veel piisavalt tugevat palga- ja hinnakasvu tekitanud, ütles ökonomist.

Föderaalreserv kärbib bilanssi iga kuu 10 miljardi võrra

Föderaalreserv hakkab iga kuu oma bilanssi vähendama 10 miljardi dollari võrra ning alustab juba oktoobris. USA keskpanga bilanss ulatub praegu 4,5 triljoni dollarini.

Rahapoliitikud otsustasid intressid jätta samale tasemele – 1 ja 1,25 protsendi vahemikku. Nad kirjutasid, et Ühendriike tabanud orkaanid ei oma riigi majandusele keskpikas perspektiivis märkimisväärset mõju.

Föderaalreserv prognoosib, et detsembris tõstetakse intresse korra ning 2018. aastal veel kolm korda. Rahapoliitikud vähendasid aga 2019. aasta intressimäärade mediaanprognoosi 2,9 protsendilt 2,7 protsendini. Pikemaajaliselt peaks intressid jõudma 3 protsendi asemel 2,8 protsendini.

Aktsiaturge otsus ei mõjutanud, küll aga hakkasid tõusma võlakirjade tootlused ning kuld odavnes. Kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis hind langeb ja vastupidi.

Mõju Eestile on küllaltki piiratud

Eelmisel nädalal ütles LHV portfellihaldur Mikk Taras Äripäevale, et tema hinnangul on mõju Eestile väike.

"Eesti jaoks on hetkel väliskeskkond pigem soodne. Meie jaoks on olulisem Euroopa Keskpanga poliitika, mis püsib finantsturgude jaoks praegu väga soodne. Euroopa Keskpank jätkab rahapakkumise suurendamist ja hoiab intressimäärad rekordmadalal, sest hinnatõus majanduses püsib alla soovitud 2protsendi taset," ütles Taras.

"Rekordmdalad intressimäärad on aidanud viimastel aastatel hoogustada sisetarbimist. Positiivne on tõdeda, et tasapidi on kasvanud huvi kapitaliinvesteeringute vastu. Investeeringud peakski Eesti majanduskasvule andma järgmise tõuke, sest sisetarbimine on olnud juba mõnda aega täistuuride," lisas portfellihaldur.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt