Valimised: nõrgem Saksa-Prantsuse tandem

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel  Foto: Scanpix/Reuters
Sirje Rank • 25. september 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Kantsler Angela Merkel võitis küll Saksamaa parlamendivalimised, kuid nõrgema toetusega ning euroskeptilisema võimaliku koalitsioonipartneriga, mis ei jäta mõjutamata ühiseid plaane Prantsusmaaga euroala reformimiseks.

Lisaks pääses Saksamaa parlamenti esimest korda enam kui poole sajandi jooksul paremäärmuslik partei AfD, mille juured on vastuseisus euroala abipakettidele. See lubab eeldada teravat ja häälekat debatti ka sellel teemal, lisaks migratsiooniteemadele ja islamivastasusele, mis parteile neil valimistel oodatust tugevama tulemuse tõid.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes oma valimiskampaanias lubas koos Saksamaaga Euroopale uue hingamise anda, teeb teisipäeval avalikuks oma visiooni euroala ja Euroopa Liidu tulevikust. Ajastuse eesmärk oligi Saksamaa koalitsioonikõnelusteks signaal saata, millises suunas sooviks Prantsusmaa Euroopa Liitu liikumas näha. Et Saksamaa valitsuse moodustamisel saaks juba nende teemade üle debateerida.

 

paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaa jaoks (AfD) tuli kolmandale kohale 12,6% valijate häältega

Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU/CSU) sai 33% häältest ja Sotsiaaldemokraadid (SPD) 20,5%.

Liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP) sai 10,7% häältest, Vasakpartei 9,2% ja Rohelised 8,9%.

Merkeli parteile oli tulemus 8,5 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmistel valimistel ning nõrgim tulemus 1949. aastast. SPD sai läbi aegade nõrgima tulemuse.

Kuna Saksamaa Sotsiaaldemokraadid (SPD) teatasid, et rohkem Merkeli parteiga (CDU) suurde koalitsiooni ei lähe, eelistades opositsiooni, on Merkeli tõenäolisteks koalitsioonipartneriteks liberaalid (FDP) ja Rohelised. Parteide tunnusvärvide järgi nimetatakse seda Jamaika koalitsiooniks. See võib olla üsna habras liit, kuna parteidel on erinevad nägemused näiteks migratsiooni ja maksuküsimustes, keskkonnateemades ning Euroopa tuleviku osas.

Kreeka võiks rahaliidust lahkuda

FDP juht Christian Lindner ei toeta Prantsusmaa presidendi visiooni rahaliidu reformist – kus oleks oma eelarve, oma parlament, oma rahandusminister ja rahaliidu oma valuutafond. Selle asemel on ta rõhutanud, et riigid peavad reeglitest kinni pidama ja ise hakkama saama ning rahaliidust peab olema ka võimalus väljuda ilma, et riik selle pärast tingimata Euroopa Liidust peaks lahkuma. Valimiskampaanias ütles ta korduvalt, et Kreeka peaks tagasi oma vääringule minema.  Euroala alalise päästemehhanismi ESMi tegevuse tahaks FDP järk-järghult ära lõpetada.

„Euroopa teemadel ei ole FDP kohati kaugel AfD seisukohtadest. Kui kõik nende ideed ellu viia, vallanduks euroala kriis uuesti,“ kommenteeris agentuurile Reuters Roheliste parlamendisaadik Franziska Brantner.

Ka CDU sõsarpartei CSU võib nõuda senisest konservatiivsemat joont, et AfD toetajaks läinud valijaid tagasi võita.

Rohelised ütlesid valimispäeva õhtul, et partei üks prioriteete saab olema tugevam Euroopa.

Rahaliidu reformid aeglasemas tempos

„Jamaika koalitsiooniga on euroala reforme ilmselt raskem ellu viia,“ märkisid oma analüüsis Barclays panga analüütikud. Raskete otsuste langetamine vaid 52,4% häältega saab olema keeruline. Lisaks võib AfD võit tõugata CSU poliitikuid euroalal riskide jagamise osas jäigemale seisukohale.“

UBSi analüütik Ricardo Garcia kommenteeris Bloombergile, et Euroopa integratsioon ei seiskuks Jamaika koalitsiooniga, kuid edasi liikumine oleks oluliselt aeglasem.

UBP peaökonomisti Patrice Gautry sõnul näitab Saksamaa valimiste tulemus, et populistlikud parteid Euroopas pole sugugi kuhtumas. „Macroni ideed euroala integratsiooni süvendamisest nihkuvad tahaplaanile,“ märkis ta.

Merkelil on nüüd ees pikad ja keerulised koalitsioonikõnelused. See tähendab ebakindlat seisu euroala suurimas majandusruumis ning küsimärke Euroopa Liidu tulevikust. Täna Aasia turgude avanedes euro nõrgenes ja kauples USA dollari suhtes 1,1930 dollari tasemel.

Reuters vahendab, et juba enne valimisi ütlesid mitmed Merkelile lähedal seisvad ametnikud, et rahaliidu reformist on olulisem prioriteet Euroopa Liidu piiride kindlustamine ning süsteemi kokku leppimine, mille järgi ELi saabunud pagulased liikmesriikide vahel ära jaotatakse. „Uus pagulaskriis oleks Euroopale laastavam kui uus euroala kriis,“ ütles üks Saksa ametnik läinud kuul Reutersile.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt