Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Kas me ei tee praegu sääsest elevanti?"

    Peaminister Jüri Ratas.Foto: Andras Kralla

    Riigikogule tuleva aasta eelarveplaani tutvustades süüdistas peaminister Jüri Ratas eelarve varasemas miinusesse laskmises Reformierakonda ning leidis, et pisike defitsiit on igati õigustatud.

    Järgmise aasta riigieelarve on kavandatud 0,25% struktuurselt puudujäägis. Defitsiit on pisut väiksem kui kevadel plaanitud, kuna majandus kasvab, palgad tõusevad ning ka maksulaekumine on elavnenud. Opositsioonipoliitikud on defitsiiti minemist kritiseerinud – kuna struktuurne positsioon võtab lisaks tuludele-kuludele arvesse ka seda, milline on majandustsükli seis, peavad nad struktuursesse miinusesse minekut üle jõu kulutamiseks.
    Täna riigikogule eelarveplaane tutvustades vastas peaminister Jüri Ratas peaasjalikult reformierakondlastelt tulnud kriitikale. "Seda on püütud maalida enneolematu kuriteona, mis nullib kõik positiivse, mida eelarve inimestele toob," ütles ta miinuse kohta.
    Ta tõi paralleeli ka Reformierakonna juhitud valitsustega – näiteks 2006. aastal ulatus struktuurne puudujääk -2,7%-ni SKP-st, 2007. aastal -3,8% ning 2008. aastal koguni -5,1%-ni.
    "Tuletan korra veel meelde, et 2018. aasta puhul räägime me 20 korda väiksemast protsendist. Seejuures jõuab eelarve prognooside kohaselt tasakaalu juba 2020. aastal ehk aasta varem, kui kevadel kavandatud. Head riigikogu liikmed, kas me ei tee praegu sääsest elevanti?" küsis Ratas.
    Valitsus maksab Reformierakonna võlga
    Reformierakonna juhtimine sai peaministrilt veel kriitikat – nimelt rõhutas Ratas, et  Reformierakonna juhtimisel kahekordistus valitsussektori võlakoormus 2005. aasta 4,5% pealt 9,4 protsendini 2016. aastal. "Tänase valitsuse otsuste tulemusel langeb võlakoormus 7 protsendini aastal 2021," rääkis ta.
    Peaminister vastas ka etteheidetele, justkui tõstaks praegune Keskerakonna juhitud valitsus tugevalt maksukoormust. "Meie maksukoormus ei kasva ning valitsuse eesmärk on hoida see lähiaastatel stabiilselt 34-35% vahel," rääkis Ratas.
    "Viidates taaskord ajaloole ja opositsioonierakonna etteheidetele – varasemalt kasvas meie maksukoormus valitsuse toonase juhtpartei enesekindlast retoorikast hoolimata 30% pealt praeguse tasemeni ehk ligi seitsmendiku võrra," viibutas peaminister taas Reformierakonna suunas näppu.
     
    Jutt nagu 70ndatel
    Kui Ratas oli enda sõnavõtu ära pidanud, põrutas talle kohe karmilt vastu reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi. "Jüri Ratast kuulates tekib tunne, et viibid kusagil 70-ndates ja vaatad telekast mingit parteikongressi," teatas ta.
    Nimelt oli kõnes tohutu hulk detaile, millest räägitakse läbisegi, kiidetakse iseennast ja arvatakse, et ollakse pjedestaalil. "Aga Jüri Ratas ei ole pjedestaalil, Jüri Ratas on süüpingis," märkis Ligi. "Talle on esitatud mitte ainult opositsiooni, vaid ka sõltumatute ekspertide poolt süüdistused, et Eesti elab tema juhtimisel üle jõu. See on fakt. See ei ole opositsiooni retoorika, vaid see on Eesti Panga sõnastus," ütles ta.
    Endine rahandusminister kaitses ka enda koostatud eelarveid, mis tema sõnul olid kõik struktuuselt isegi ülejäägis. "Kõik Sesterid, kes siin räägivad ja levitavad juttu, teist valet, et meie sõime ära hoopis reserve ja kasvatasime laenukoormust, kõik ajavad udu," andis Ligi riigikogule teada.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.