Riigikogu hakkab muutma perehüvitiste süsteemi
Eile olid riigikogus esimesel lugemisel vanemapuhkuse süsteemi muudatused.
Eelnõuga pikendatakse tasustatud isapuhkus 30 päevale, muudetakse paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.
Eelmisel aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3% olid isad.
Eelnõu toob järgmised muudatused:
" Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);" Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);" Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);" Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);" Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);" Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020).
Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega. Järgmisena on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.