Kasusaajat peitnud võlakütt: võimalusi on palju

Võlahalduse omanik Ingmar Pärn suhtub vastu võetud seadusesse skeptiliselt.  Foto: Erik Prozes
Marge Väikenurm • 26 oktoober 2017
Jaga lugu:

Ettevõtte Võlahaldus omaniku Ingmar Pärna sõnul oskavad tegelikud kasusaajad vajadusel leida viise, kuidas seadusest kõrvale hiilida.

Näiteks Autorollo pankrotitoimkonda juhtinud Pärn rääkis, et normatiive võib kehtestada, aga kes ei soovi end omanikuna näidata, leiab alati võimaluse seda mitte teha. "Võimalusi on hästi palju: alates aktsiate registreerimisest väärtpaberiregistris, kus pole vorminõuded vajalikud, osade puhul notariaalne ostu-müügileping, väga paljud advokaadid hoiavad ka oma klientide osalusi,“ nentis Pärn, et riigikogu vastu võetud seadus, mis nõuab tegelike kasusaajate näitamist, ei hakka toimima.

Ka Pärn on aidanud tegelikku kasusaajat peita. „Kunagi ammu-ammu. Lihtsalt inimene ei soovinud, et teda asjaga seostataks. Nii-öelda esindasin teda.“

Põhjused seinast-seina

Pärn rääkis, et osalust peidetakse väga erinevatel põhjustel. Inimesed ei taha näidata konkurentidele, kes on firma tegelik omanik, levinud on vara varjamine abieluvaravaidluste ajal, tõi Pärn näiteid. „Alati ei ole selles midagi taunitavat,“ ütles Pärn. „Usun, et enamikel advokaatidel ja juristidel on kogemus, kus esindavad kellegi huve ja esinevad oma nime all.“

Taunitavaks muutub osaluse salastamine siis, kui tegemist on rahapesuga või varjatakse ebaseaduslikke tehinguid, lisas Pärn.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt