Kas kurvi tagant paistab buum?

Viktor Filonenko, DV kaasautor 06. november 2017, 06:00
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu AMTEL tegevjuht Arno Sillat.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171106/NEWS/171109933/AR/0/amtel-arno-sillat.jpg

Pikk, järskude tõusudega kasv sunnib küsima: mis saab siis, kui küpseb uus buum, mille varjus varitseb uus kukkumine?

Kümme aastat tagasi tõusis Eestis uute autode müügi turg tänu katkematule kasvule kõigepealt enneolematusse kõrgusse ja kukkus siis kohe 70%. Uute sõidu- ja tarbeautode müük on Eestis juba mitu aastat ainult kasvanud, nii et peaaegu iga kuu on osutunud rekordiliseks.

Tõepoolest, kui mitte nii ammusel 2015. aastal müüdi 20 347 autot, siis möödunud aastal kasvas nende arv 22 429-ni ja tõuseb selle aasta lõpuks prognooside kohaselt 26 kuni 27 tuhandeni.

“Mingist buumist pole põhjust rääkida,” kinnitab Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu AMTEL tegevjuht. “Võrreldes kinnisvara hinnatõusu ja uute korterite müügitehingute arvu kasvuga, areneb autoturg sujuvalt ja rahulikult. Eelmise aastaga võrreldes on uute sõiduautode müük suurenenud vaid veidi üle 10%, kuigi see on mõnel kuul osutunud ka tunduvalt kõrgemaks,“ rääkis Sillat Äripäeva venekeelsele sõsarväljaandele Delovõje Vedomosti.

Müük seotud majanduskasvuga

AMTELi arvestuste kohaselt peatub Eesti praeguse autopargi vananemine alles siis, kui uute autode müük jõuab aastas 30 000ni. „Tegelikult on selle näitajani kord juba jõutud - 2007. aastal, majanduslanguse künnisel müüdi 30 902 uut autot -, kuid jooksva aasta tulemuste põhjal oleme sellest tasemest veel päris kaugel,” ütles AMTELi juht.

Sillati hinnangul on autode müügi suurenemine seletatav jätkuva majanduskasvuga (II kvartalis 5,7%, I poolaastal 5,2%), aga ka keskmise palga tõusuga. Nii moodustas keskmine brutopalk II kvartalis 1242 eurot, mis on 6,8% kõrgem kui aasta tagasi.

Seda arvamust toetab ka Tiit Lillipuu, Forde ja Volvosid müüva Info-Auto turundusdirektor. “Kümne aasta taguse buumiaja rekordini ei ole me veel jõudnud. Isegi juhul, kui kõik läheb hästi, müüme selle aasta lõpuks kõige rohkem 26 000 autot,” leiab Lillipuu ja lisab: “Kuigi Eestis on palju neid, kes armastavad rääkida, et kohe-kohe saabub uus kriis, on meie viimaste aastate üldine majanduslik olukord soodne.“

Mis puudutab praeguse ebaratsionaalse majandus- ja maksupoliitika tagajärgi, siis need ilmnevad tema sõnul hiljem ega ole seni veel tunda andnud. „Praegu on laenuintressid madalad, palgad aga tõusnud sellisele tasemele, kus nad ei ole kunagi varem olnud. Sellest tulenevalt on liisinguga uue auto soetamine saanud igale keskmise palga saajale jõukohaseks. Sellepärast on uue auto ostmine ja omamine keskmise sissetulekuga pere jaoks igapäevane asi,” kommenteeris Lillipuu.

Veokite ja autobusside hea hoog

Müügikasvu ei täheldata üksnes sõiduautode segmendis, vaid ka veoauto- ja bussimüüjate juures. “Olulise osa meie müüdavatest veoautodest moodustavad need, mis on mõeldud kaubavedudeks kogu Euroopas, valdavalt Skandinaavia suunal, ja mis ei ole sageli mingil viisil seotud Eesti-siseste vedudega,“ selgitab Scania Eesti tegevjuht Janno Karu. „Euroopas kasvab kaubavedude maht väga kiiresti, kuid seal on suutelised edukalt konkureerima vaid kõige kaasaegsemad veokid. Sellepärast on need firmad, kes tegutsevad Lääne-Euroopa riikides, sunnitud tahes-tahtmata ostma uusi autosid,”

Karu hinnangul ei ole Eesti raskeveokite turg iseenesest suur, ja sellepärast ei ole selle statistikat ka raske kõigutada. Pruugib vaid mõnel suurel autovedajal asuda oma autoparki moderniseerima, kui see väljendub kohe suurtes kasvunumbrites.

Ja kuigi näiteks Läti ja Leeduga võrreldes ei ole Eesti vedajate autopargid suured, on siin Karu sõnul palju selliseid ettevõtteid, mis on oma väiksusele vaatamata Skandinaavias ja Kesk-Euroopas edukad. “Sellepärast - kuigi transpordisektoris on madal keskmine kasumimarginaal - õnnestub neil korralikult teenida ja paigutada raha oma autopargi arendamisse.”

Vajadus kvaliteedi järele

Veel üks veokite müügi kasvu soodustav tegur on see, et Eesti veokipark on seniajani vanem kui Euroopas keskmiselt, kuid praegu on seegi olukord muutumas.

“Vedajad võistlevad selle nimel, et saada tööle parimaid autojuhte, see sunnib firmasid tagama tänapäevased töötingimused. See on veel üks argument uute veokite ostmise kasuks, rääkimata sellest, et uute autode ekspluatatsioonikulud on märgatavalt madalamad,“ loetles Karu.

Eesti piires sõitvatest veofirmadest ostavad uusi veokeid peamiselt need, kes teenindavad metsavarujaid ja ehitusettevõtteid. Kuna sellised veokid töötavad intensiivselt ja suure koormusega, tuleb sealgi autosid pidevalt välja vahetada.

Kasvab ka autobussidega kauplejate müük. Üks selle põhjustest on asjaolu, et linnad tahavad üha kvaliteetsemat ühiskondlikku transporti ja seepärast võidavad hankeid need, kellel on uuemad ja ökoloogiliselt puhtamad bussid.

Linnadevaheliste liinide liider Lux Express on tõstnud lati nii kõrgele, et konkurendid on sunnitud nendega sammu pidamiseks investeerima uutesse kaugliinibussidesse, märkis Karu. “Lisaks tegelevad paljud Eesti bussifirmad turistide teenindamisega. Nendegi bussid vajavad noorendamist, sest 10-20-aastase vanuserühma bussid ei ole suutelised välisturiste teenindaval turul kliente leidma, eriti silmas pidades uusimaid busse omavate Läti ja Leedu bussifirmade survet,” selgitab Karu.

Optimistlikud prognoosid

Arno Sillat peab võimalikuks, et majanduses võib toimuda langus või tekkida seisak (kuigi mitte ülemäära suur), kuid kuna meie autoturg ei ole ülekuumenenud, ei tasu karta ka liiga järsku kukkumist.

“Autoturu tendents on hübriidautode osakaalu suurenemine. On ilmselge, et nende müük kasvab. Selle eelduseks on, et hübriidide hind on jõudnud sisepõlemismootoriga autode omale väga lähedale. Peale selle avaldab mõju ka poliitiline surve, muu hulgas rea riikide otsus piirata lähitulevikus traditsiooniliste mootoritega autode kasutamist,” kommenteerib Sillat.

Tema hinnangul hakkab kasutatud autode sissevedu teistest riikidest vähenema; eriti puudutab see vanemaid autosid.

“Elektriautodele ei söandaks ma Eestis lähiaastail helget tulevikku lubada. Esiteks on nende probleemsed punktid kõrge hind ja lühike laadimistevaheline läbisõit. Teiseks on selgunud, et meie elektriautode ekspress-laadimispunktide võrk ei vasta Euroopa tootjate elektromobiilidele,“ selgitas Sillat. Tema sõnul on elektromobiilipargi arendamiseks vaja uusi impulsse, võimalik, et Euroopa Liidu uusi poliitilisi otsuseid.

Üldiselt on automüüjate prognoosid optimistlikud. Iseasi, kuivõrd prognoose üldse usaldada. “Eelmisel aastal eeldasime, et meid ootab ees veokimüügi langus, kuid juhtus, et Päästeamet tegi 70 Scania täiendava tellimuse. Vastupidiselt prognoosile müük kasvas, kuid seda ei juhtu kaugeltki igal aastal. Keegi ei tea, millised üllatused meid ees ootavad,” põhjendab Scania pealik Janno Karu, miks ta suhtub prognoosidesse ettevaatusega.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. November 2017, 13:51

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing