Uuel aastal jõustuv tulumaksuseaduse muudatus tähendab 500eurose alampalga teenijale pea 15% palgalisa. Enim ehk 2% kaotab teenistuselt aga 2100eurose kuupalgaga inimene.
Protsendid peavad paika aga vaid juhul, kui peale palgatöö muud sissetulekut, nagu näiteks üüritulu, pensionifondi tulu, dividenditulu, ei saada. Kui aga palgalisel juhtuvad lisasissetulekud olema, tuleb need palgale juurde liita.
Just summeeritud aastasest kogutulust sõltub, mitu protsenti tuleb inimesel tulumaksu tasuda. Enda tulusid kuu arvestusse jaotades saab alljärgneva graafiku alusel tulumaksu protsendi välja selgitada.
Nagu graafikust selgub, võib teiste sissetulekute puudumisel oodata keskmist palka teeniv inimene jaanuarist ca 5% ehk 65 eurot palgalisa.
Protsentuaalselt enim kaotavad teenistusest inimesed, kelle palk jääb vahemikku 1790–2100 eurot. Kõige enam ehk 1,96% kaotavadki palgas inimesed, kes teenivad 2100 eurot kuus. Rahas tähendab see senisest 36 eurot väiksemat teenistust.
Äripäeva finantskontrolleri Raivo Sormuneni sõnul võimalust, et brutopalga marginaalne tõus võiks uuele maksuastmele küündides tähendada netopalga vähenemist, tekkida ei saa. „Kui su palk tuleval aastal kas või euro võrra tõuseb, saad sa netopalka ka igal juhul rohkem kätte, kui ilma igasuguse palgatõusuta. Küll aga on fakt see, et 2000 euro ringis teenijatel tähendab näiteks 2% brutopalga tõus netopalga jäämist 2017. aasta tasemele,“ kinnitas ta.
Äripäev selgitab juhtkirjas, kuidas tagurpidi astmetega tulumaks võib kaasa tuua suure segaduse, sest valitsus on rõhutanud vaid endale meeldivaid muutusi.
Mäng maksuvaba miinimumiga
Seda, kas kuuarvestuses 1200–2100 eurot tulu teeniv inimene võiks tuleval aastal loobuda tulumaksuvaba miinimumi kuupalgalt kinnipidamisest, sõltub Sormuneni sõnul osati sellest, kui palju tulu inimene endale aastaks 2018 prognoosib.
"Enamasti pole sellega probleemi. Kui inimesel on üks sissetulekuallikas, pole ta sissetulek väga volatiilne," tõdes ta. Boonuseid teenivate inimeste jaoks on otsuse langetamine aga keerulisem. Sellisel juhul võiks näiteks tuleva aasta tulusid tänavuse aasta põhjal prognoosida.
Sõltumata sellest, kas tulumaksuvaba miinimumi kinnipidamisest loobuda või mitte, saab riik nii või naa tulumaksu kätte. Seega peab igaüks ise otsustama, kas tal on enne tähtaega ehk 2019. aasta 1. juulit piisavalt raha, et tulumaksu juurde maksta, kui ta pole miinimumi kinnipidamisest loobunud. Oluline on silmas pidada, et kui inimese sissetulekud ületavad aasta lõikes 25 200 eurot, kaotab ta üldse tulumaksuvaba miinimumi soodustuse.
Suurimad kaotajad ja võitjad valdkonniti
Kui võtta aluseks statistikaameti tänavuse aasta II kvartali keskmiste palkade statistika, maksavad alates 1. jaanuarist keskeltläbi enim makse kahe sektori palgalised. Esmalt info- ja sidevaldkonnas, kus keskmine palk ulatus 2135 eurole, ning teiseks finants- ja kindlustustegevuses, kus keskmine palk ulatus 2052 eurole.
Arvestades, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi jätkab Eesti keskmine palk tuleval aastal mõõdukat kasvu, võib spekuleerida, et ka energia- ja gaasisektori palgalised peavad tuleval aastal hakkama rohkem makse maksma. Nimelt ulatus valdkonna keskmine palk tänavu II kvartalis 1700 eurole.
Maksuvaba miinimumi tõus 500 eurole tähendab aga suurimat netosissetulekute kasvu teenindusvaldkonnas (keskmine palk 658 eurot), majutus- ja toitlustussektoris (keskmine palk 819 eurot) ning kunsti-, meelelahutuse ja vaba aja sektoris (keskmine palk 968 eurot).