Nagu graafikust selgub, võib teiste sissetulekute puudumisel oodata keskmist palka teeniv inimene jaanuarist ca 5% ehk 65 eurot palgalisa.
Protsentuaalselt enim kaotavad teenistusest inimesed, kelle palk jääb vahemikku 1790–2100 eurot. Kõige enam ehk 1,96% kaotavadki palgas inimesed, kes teenivad 2100 eurot kuus. Rahas tähendab see senisest 36 eurot väiksemat teenistust.
Äripäeva finantskontrolleri Raivo Sormuneni sõnul võimalust, et brutopalga marginaalne tõus võiks uuele maksuastmele küündides tähendada netopalga vähenemist, tekkida ei saa. „Kui su palk tuleval aastal kas või euro võrra tõuseb, saad sa netopalka ka igal juhul rohkem kätte, kui ilma igasuguse palgatõusuta. Küll aga on fakt see, et 2000 euro ringis teenijatel tähendab näiteks 2% brutopalga tõus netopalga jäämist 2017. aasta tasemele,“ kinnitas ta.
Loe lisaks!
Äripäev selgitab juhtkirjas, kuidas tagurpidi astmetega tulumaks võib kaasa tuua suure segaduse, sest valitsus on rõhutanud vaid endale meeldivaid muutusi.
Mäng maksuvaba miinimumiga
Seda, kas kuuarvestuses 1200–2100 eurot tulu teeniv inimene võiks tuleval aastal loobuda tulumaksuvaba miinimumi kuupalgalt kinnipidamisest, sõltub Sormuneni sõnul osati sellest, kui palju tulu inimene endale aastaks 2018 prognoosib.
"Enamasti pole sellega probleemi. Kui inimesel on üks sissetulekuallikas, pole ta sissetulek väga volatiilne," tõdes ta. Boonuseid teenivate inimeste jaoks on otsuse langetamine aga keerulisem. Sellisel juhul võiks näiteks tuleva aasta tulusid tänavuse aasta põhjal prognoosida.
Sõltumata sellest, kas tulumaksuvaba miinimumi kinnipidamisest loobuda või mitte, saab riik nii või naa tulumaksu kätte. Seega peab igaüks ise otsustama, kas tal on enne tähtaega ehk 2019. aasta 1. juulit piisavalt raha, et tulumaksu juurde maksta, kui ta pole miinimumi kinnipidamisest loobunud. Oluline on silmas pidada, et kui inimese sissetulekud ületavad aasta lõikes 25 200 eurot, kaotab ta üldse tulumaksuvaba miinimumi soodustuse.
Suurimad kaotajad ja võitjad valdkonniti