Buum kestab veel

Vahteri sõnul kasvab Tallinn peamiselt keskklassi suurenemise ning linnastumise tõttu, mis toob pealinna igal aastal juurde 4000-5000 uut elanikku. "Samadel põhjustel paisub ka teiste Põhjamaade suuremate linnade kinnisvaraturg. Rootsis on kinnisvarabuum kestnud juba viimased kümme aastat, suurem linnastumine on tegelikult aga juba lõppemas ning peamise kasvu moodustab sisseränne teistest riikidest, mida meil pole," ütles Vahter.

"Tallinn ületab aastavahetuse paiku 450 000 elaniku piiri ning kiirelt on kasvanud ka kogu Harjumaa, eriti Rae, Viimsi ja Harku vald. Tallinn koos satelliitidega pole kunagi nii võimas olnud," lisas Vahter.

Kinnisvaraettevõtja sõnul on Tallinnas väga kõrge kinnisvara puudujääk. "Uutele elanikele on vaja kümneid tuhandeid ruutmeetreid odavat ja kaasaegset uut pinda. Näiteks on järgmisel aastal Irus valmivad 1600eurose ruutmeetrihinnaga kortermajad  juba ette müüdud," kirjeldas Vahter.

"Tihti arvatakse, et buum tähendab mulli, kuid nii õigekeelsussõnaraamatu definitsiooni järgi kui ka tegelikkuses on see lihtsalt tõusuaeg. Ka peale seda ei pruugi üldse järgneda niiöelda mulli lõhkemist ja krahhi, nagu oli 2007. aastal. Pigem saab potentsiaalsete ostjate arv täis ja tehinguid ei tehta ega ehitata enam nii palju ning olukord stabiliseerub," lisas Vahter.

Vahteri sõnul pole ükski ärivaldkond kaitstud ootamatute poliitilise või muude ettearvamatute sündmuse eest. "Mõni kinnisvaraprojekt läheb ka heal ajal hapuks. Eelmisel nädalal pidi näiteks ühisrahastusplatvorm EstateGuru ühe arenduse tagatise kallale minema, ja see kõik on täiesti normaalne," ütles Vahter ja lisas, et suurem väljavaade püsib veel mõnda aega stabiilne.