Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni

20. november 2017, 06:00
Eesti Danske maadleb rahapesuprobleemidega.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171120/NEWS/171119711/AR/0/AR-171119711.jpg

Ähvardused kahtlastelt klientidelt, majja marssinud audiitorid, paaniline kontode sulgemine, vastuseta küsimused – selline pilt avaneb Danske panga Eesti filiaali siseelust Äripäeva allikatelt.

Kirjeldustest selgub, et kahtlaste klientide vastuvõtmine käis kõrgemal tasemel, ja imestatakse, kuidas õnnestus Taani peakorteril aastaid silmaklappidega elada.

Kahtlaste klientide all mõtleb üks Äripäevaga suhelnud inimene panga jaoks kõrge riskiga mitteresidentidest kliente, kes Danske lõpuks rahapesujamasse mässisid. „Praegu tundub, et kusagil on väikesed eestlased, keda võib peksta,“ põrutab allikas, kuid ei halasta ka siinsele juhtkonnale. Ta on üllatunud, miks sai panga vigade tõttu sule sappa ainult filiaali juht Aivar Rehe. “Tema valulävi näib päris kõrge. Pangas peaks tegema täieliku puhastuse, mitte näitama näpuga vaid ühele mehele.”

"Suured härrad komitees"

Taani ajaleht Berlingske kirjutas hiljuti panga siseaudiitorite mitteametlikust kirjast, mis andis kolm aastat tagasi Taani tippjuhtidele ülevaate, kuidas siinsed töötajad varjasid või ei teadnud kontoomanike tegelikku identiteeti, ka ei jälginud tehinguid.

Äripäeva andmetel ei otsustanud kliendihaldurid, millised ettevõtjad, olgu Aserbaidžaanist, Venemaalt või mujalt, panga kliendiportfelli sobivad. Otsuse langetas nn kliendikomitee, kus „istusid suured härrad majast“, nagu märgib allikas Äripäevale. Ajakirjanikuga suhelnud palusid anonüümsust, kartes praeguse töö kaotada.

Komitee koosseis on saladus – Danske liikmete nimesid ei avalda. Üks kliendikomitee liige oli aga olnud praegune panga juht Ivar Pae, kes 2013. aasta teisel poolel Taanist Eesti filiaali naasis. Kusjuures rahapesu andmebüroo avastas Aserbaidžaaniga seotud rahavoo just 2013. aasta suvel. Ja seda tänu teise juhtumi analüüsimisele, mitte panga abile.

Mõni aeg pärast Pae naasmist astusid majja siseaudiitorid, misjärel “läks trall lahti“. Pae roll näis puhastustöö tegemine, kuna Aivar Rehe vajus tahaplaanile ja Pae haaras majas juhtohjad enda kätte, ütleb allikas ja lisab, et samal talvel pank mitteresidentidest kliente enam vastu ei võtnud. 2014. aasta aprilli lõpus algas massiline ja paaniline kontode kinnipanemine. Samas on Berlingske kirjutanud, et finantsinspektsioon pidi 2015. aastal panka tegudele utsitama, tehes ettekirjutuse.

Majast väljas läks kulutulena liikvele jutt, et Danskes on midagi väga mäda. Väljapoole tehti seepeale nägu, nagu oleks kõik parimas korras, kuigi töötajad olid segaduses. Kliendihaldurid olid kimbatuses, sest nad ei osanud pikaaegsetele klientidele Danske järske käike selgitada. Haldurid seisid silmitsi inimestega, kes pärisid, miks nendega leping lõpetatakse. Äripäeva teada oli ka ebameeldivaid kohtumisi ja kõnesid: läbi käisid ähvardused. Hirmutamine oli reaalne ja kalk. Pank polevat aga haldureid toetanud või kaitsnud.

Nagu nendib üks allikas, juhtus “väga ebameeldivaid olukordi” ka siis, kui pangatöötajad esitasid kahtlastele klientidele ebamugavaid ja täpsustavaid küsimusi. Ähvardamise teed läksid need, kellel oli side firmadega, mis aja jooksul suureks kasvasid ning pangas silma hakkasid. Äripäevaga suhelnud inimene märgib, et ükski korralik ettevõtja pangatöötajat ei ähvardaks.

Keelud peale

Kui mitteresidentidele keskendunud divisjon suleti, käis sellest üle koondamine, ütleb allikas, samuti pandi peale keelde Danskes toimunust rääkida. Danske endised töötajad olid hädas uue töö leidmisega. Tööintervjuudel kõlas teiselt poolt lauda küsimusi stiilis: “Mis selle rahapesuga siis oli?” Need küsimused tähendasid, et tööd ei saa.

Enamik Danskega lõpparve teinud inimestest pidi suu pangandusest puhtaks pühkima. Leppima muude ametitega, kuigi panustasid pikale karjäärile Danskes, kus töötasu oli olnud keskmisest palgast vähemalt kaks korda kõrgem.

Lahja süsteem

Jutuajamistest selgub, et kuigi kahtlaste klientide kontosid iga päev suleti, jäid panga kontrollisüsteemid tehnoloogiliselt liiga nõrgaks – polnud kuidagi Taani omadega võrreldavad. Võrdluseks: üks firma veab kaupa tuttuue Volvoga, teine igivana masinaga. Esimene on kauba vedamisel täpne, teine mitte.

Üks allikas lausub, et kuna süsteemi parandamiseks pidanuks rahakotirauad avama Taani, ei tohiks siinsetele alama astme töötajatele teha etteheiteid, kui nad ei suutnud kahtlaseid kliente kiiresti avastada.

Seevastu panga endine juht Aivar Rehe on öelnud, et Eestis toimis efektiivne infotehnoloogiline tugisüsteem nii sanktsioneeritud isikute tuvastamiseks kui ka tehingute monitoorimiseks.

Hea äri

Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12-13%, meenutab allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.

„Arvan, et taanlased teadsid hästi, mida teevad ja mida saada tahavad,“ tõdeb ta Äripäevale. Kui vahemikus 2011-2013 teenis pank mitteresidentidelt neto-teenustasutuluna ca 10-14 miljonit eurot aastas, siis mullu oli see summa vaid 0,7 miljonit. Tulu hakkas kokku kuivama pärast divisjoni sulgemist.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler nentis sügise hakul, et nn Aseri pesumasina juhtum näitab väga selgelt, kui lihtne on kasumiahnusest, mõtlematusest või muul põhjusel kahjustada ühe isiku või isegi riigi mainet.

Hinnatud töötaja tegi ootamatu vea

Äripäeva allikat üllatas Danske Eesti esindaja lohakas töö Aserbaidžaanis kliendiga kohtudes – rahaka firma tegeliku kasusaajana läks kirja põgenik.

Äripäev on kirjutanud, kuidas Danske töötajad käisid Aserbaidžaanis kohtumas firmadega, kelle omanikud peitusid offshore-riikides. Nendest ettevõtetest kujunesid Aserbaidžaani rahapesu võtmetegelased.

Kui haldurid kohtusid Aserbaidžaanis võimalike klientidega, siis kui tugevat taustatööd tegid nad tegeliku kasusaaja teadasaamiseks? Äripäeva allikas tõdeb, et avalikkuse ette jõudnud info põhjal võib öelda, et kuskil on selles protsessis mööda pandud, samas tulid alati välisriigis kohtumistele firmadega seotud inimesed. Tõdemusega, et igaüks, kellega kohtuti, ei pruukinud olla tegelik firma omanik, nõustutakse ja öeldakse vaid, et Danskes pandi ka väga palju selliseid kontosid kinni. Ei ole nii, et keegi üksinda teeb otsuseid „seal majas“, lisab allikas, ja kirjeldab, et haldur tõi info, viis kliendikomitee ette, kes esitas küsimusi ja tegi valiku. Roll oli ka rahapesu tõkestamise üksusel. „Polnud nii, et haldur tuli komandeeringust ja teatas, et nüüd avame põmmdi! kümneid kontosid.“

Äripäev on kirjeldanud, kuidas Danske Eesti käis Bakuus värbamas firmat Hilux Services. Selle omanikud olid varjus offshore-riigis. Alustava ettevõttena plaanis Hilux käivet 120 miljonit eurot aastas. Reaalsuses hakkas Hilux Services pööritama kopsakamaid summasid rikkaliku arvu „partneritega“. Firma kontole maandus paari aasta jooksul umbes 1,5 miljardit dollarit.

Üllatav käitumine

Bakuus vormistati veel kolme firma dokumendid. Peale kellegi Sabina Taghiyeva esindas Eesti Dansket ehk allkirjastas pabereid Oksana Lindmets, kes on nüüd tööl Versobankis.

Lindmets märgiti panga esindajaks ka Hiluxi kliendilepingus. Nagu ajakirjanikud tänavu avastasid, siis aastaid tagasi esitles ennast kahe firma tegeliku kasusaajana Mägi-Karabahhi põgenik Maharram Ahmadov. Rikkusega ta ei hiilga, mees elab leebelt öeldes tagasihoidlikus kodus sisserändajate külas.

Lindmetsa käitumine oli üllatav, tunnistab allikas, kes luges juhtumist ajalehest. Tema sõnul teati Lindmetsa pangas väga tööka ja nõudliku töötajana, kes ei teinud asju hooletult. Sama allikas esitab Lindmetsa kaitsmiseks retoorilise küsimuse: kui palju valmistas kohtumisi ette kohalik esindaja Sabina Taghiyeva?

Üks allikatest, panga ekstöötaja, meenutab offshore-firmade kohta, et ta võis nende esindaja tuvastada, aga tekkis üks mure. Ta ei teadnud, kas dokumendid olid puhas tõde või „keegi kunstiinstituudist tegi offshore-ettevõtte dokumendid“. „Arvasin, et toimus ka dokumentide jäljendamisi või tagantjärgi vormistamisi,“ meenutab ta.

Skandaalse divisjoni eksjuht auditikirjast: ei mõeldud mind

Äripäeva andmetel juhtis Danske Eestis mitteresidentidega tegelenud divisjoni Juri Kidjajev, kes võis väidetavalt tunnistada osa klientide omanike varjamist. Kidjajev ise lükkab väite ümber.

Taani leht Berlingske kirjutas, kuidas Danske Eesti filiaali rahvusvahelise panganduse juht kinnitas mõni aasta tagasi siseaudiitoritele, et pank ei pannud osa klientide omanikke kirja teadlikult, soovides varjata neid näiteks Vene võimude eest, kes võisid hakata küsimusi esitama.

Kirjas ei olnud ütleja nime. Seega pole selge, kes avaldusega lagedale tuli. Äripäevale saabus vihje, et ütleja sai olla Kidjajev. Samas vihjes märgiti, et ometi ei kõla usutavalt, et Kidjajev sellise tunnistuse annaks, kuna omanikke polevat pangas sihilikult peidetud.

Jäi pangandusse

Danskest lahkunud Kidjajev töötab erinevalt paljudest ekstöötajatest jätkuvalt panganduses. Juhib Citadele panga Eesti filiaalis privaatpanganduse osakonda.

Novembri alguses keeldus Kidjajev Danskega seotut kommenteerima. „Ma lihtsalt ei taha,“ põhjendas ta. Siiski eitas Kidjajev kindlalt, et tema oli see, kes tunnistas audiitoritele omanike varjamist. „Esiteks, ma arvan, et ei mõeldud mind selle ametinimetuse all. Teiseks, ma ei tahaks kommenteerida.“ 

 

Danske Bank: kontroll peamiselt eestlaste käes

Danske väldib sisuliste kommentaaride jagamist ja viitab, et käsil on uurimine. Samas ütles Danske Bank, et kontroll rahapesu üle Eestis oli siinse juhtkonna käes.

Pank ei vastanud praegu Äripäeva ajakirjaniku küsimustele näiteks selle kohta, miks lahkus mõni aasta tagasi probleemide tõttu Eesti filiaali tippjuhtide ringist ainult Aivar Rehe, kas Danske teadis töötajate hirmutamisest ja kuidas neid kaitsti ning millised plaanid olid tehnilise nõrkuse parandamisega. Samuti ei selgu, miks ei põhjendanud pank klientidele kontode sulgemist ja kas otse peakorterile allunud töötaja lasti lahti kingituste vastuvõtmise eest.

Eesti filiaali kommunikatsioonijuhi Tõnu Talinurme asemel saatis kommentaari hoopis Danske Bank Groupi kommunikatsioonijuht Kenni Leth:

„Me ei saa kommenteerida küsimusi, mis on seotud endiste või praeguste töötajatega. Saame viidata sel aastal tehtud algpõhjuste analüüsile, mis jõudis järeldusele, et mitmete oluliste puuduste tõttu ei olnud filiaal piisavalt tõhus, et takistada enda ärakasutamist rahapesu eesmärgil aastatel 2007-2015.

Tuvastati puudulik rahapesuvastase võitluse fookus ja kultuur Eesti filiaalis, ebapiisav juhtimine vastavuskontrolli ja riskide vaates ning et juhtimisalane järelevalve ja kontroll olid suurel määral sõltuvad kohalikust juhtkonnast.

Nende järelduste põhjal otsustas Danske Banki juhtkond alustada põhjalikku välisklientide ja nende tehingute uurimist Eestis ajavahemikul 2007-2015. Uurimine tehakse koostöös väliste osapooltega, tagamaks, et ükski kivi ei jääks ümber pööramata.

Ei ole mingit kahtlust, et meie käitumine Eestis sel ajal ei vastanud meie enda ega ühiskonna ootustele. Peame kasutama uurimise tulemusi, et vältida millegi sarnase juhtumist tulevikus. Kuna uurimine veel käib, ei ole meil võimalik täiendavaid kommentaare anda.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    18. November 2017, 22:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing