Rand: Eestis on palju ebaseaduslikku võõrtööjõudu

22. november 2017, 12:30
Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171122/NEWS/171129888/AR/0/AR-171129888.jpg

„Probleem on tõsine,“ ütles ehitusfirma Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand tööjõu kohta, kes voolab Eestisse kolmandatest riikidest ebaseaduslikult Poola kaudu.

Raivo Rand vestles eile Äripäeva raadio hommikuprogrammis Äripäeva peadirektori Igor Rõtoviga ehitusturu seisust ja illegaalse tööjõu pealetungist.

Riik hakkab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo algatusel ehitama elamuid. Parempoolsed ettevõtjad on kõik selle idee hukka mõistnud, teie aga olete igal võimalusel Urve Palot toetanud. Miks te seda teete?

Kuidagi imelik ju, kui ehitajale öeldakse, et hakka midagi ehitama, siis ta ütleb, et ärme ehita. Ehitaja tahab ikka ehitada. Aga kui vaadata seda, mida mina olen rääkinud, siis on riigil elamuehituspoliitika ja kuidas see peaks arenema. Üks osa sellest on kindlasti munitsipaalkorterid, mida hakatakse ehitama. Elamumajandus koosneb isiklikest elamutest, üürikorteritest ja sotsiaalkorteritest. Me oleme kuidagi kaldunud ühele poole, kus arvame, et eraarendajad arendavad ja ostjad ostavad. Aga see tähenda üldse seda, et riik peaks hakkama palju elamuid ehitama, vaid see on poliitika, mis ajal, kuidas ja kuhu neid tekkima hakkab.

Ometi on Tallinn ilma riigi toetuseta kraanasid täis, majad kerkivad. Kui riik nüüd ka hagu alla paneb, siis kas liiast ei saa?

Ega Eesti ole ainult Tallinn. Tallinn on jah kraanasid käis, Tartus on ka mõni ja Pärnus ka alles ehitati midagi. Samas Põlva ja Elva ei tea üldse, misasi see kraana on, kuid sinna on ka elamuid vaja. Kui tahame, et Eestis säiliks elu ja inimesed, siis ilma elamuehituseta ei saa. See, mida riik praegu ehitama hakkab, on suhteliselt pika perioodi peale ja see ei mõjuta täna elamuehitust ega ka turgu.

Kuid turust üldiselt – on siis praegu ohtlik buum või ülekuumenemine, nagu pankurid väidavad, või on kõik normaalne?

Kui vaatame seda, et töökätest on puudus, siis on ehituses buum. Aga kui vaatame, kui vähe on tegelikult ehitatud elamuid ja ka tootmishooneid, siis ei ole buumi. Jah, Tallinn on kraanasid täis, aga Elvas ja Põlvas ei ole. Buum on siis, kui seal on ka kraanasid täis.

Rand & Tuulberg omaniku Raivo Ranna sõnul on ehitussektoris ebasedusliku tööjõuga suur probleem

Töökäsi on siiski leitud, kuid nad tulevad pooleldi illegaalselt Poola kaudu Ukrainast. On arvatud, et Eestis töötab umbes 5000 kolmandate riikide töötajaid, kes tulevad Poola tööloaga Eestisse tööle, kuna Eestisse on sisserände süsteem liiga piiratud. Kuidas ehitusettevõtjad sellele probleemile vaatavad?

5000 on liiga suur number, ma ei usu, et neid nii palju on. 2007. aastal oli ehituses umbes 80 000 inimest, nüüd on suurusjärk umbes 60 000. Ehituse platsimehi on umbes 25-30 000, mitte rohkem. Paljud on ära läinud ja meie haridussüsteem ei ole tootnud pikka aega piisavalt kvalifitseeritud ehitusmehi. Ja nagu näha – loodus tühja kohta ei salli ja nüüd tulevad ehitusmehed kolmandatest riikidest. Täpselt nagu kunagi läks eestlane ehitama Põhjamaadesse, siis nüüd tullakse Eestisse ehitama ida poolt. On ka seaduslikke tulijaid, kuid tõesti on väga suur probleem see, et Eestis liigub ringi väga palju ebaseaduslikku võõrtööjõudu.

Mis kraanade all täpselt toimub? Kui panna ehitusobjekt praegu käima näiteks Tartus, Tallinnas ja tuleb hakata allhankijate kaudu töökäsi leidma, siis kui keeruline see on?

On tõsi, et allhankijatega pole lihtne. Kui 2007. aastal oli 43 firmat, kus oli 100-250 töötajat, siis nüüd on neid alles jäänud 9. Meie tugevad alltöövõtjad on hävinenud. Meie objekti meeskonnad on palju suuremad, mistõttu tuleb tegeleda palju väiksemate alltöövõtjatega. Kuna turg on olnud pikalt ebakindel, siis kindlasti tööjõu küsimustesse pole nii palju süvenetud. Nüüd üritatakse lünki igal võimalusel täita. On palju neid töötajaid, kes tulevad 270päevase tööloaga, aga on ka ebaseaduslikke töötajaid. On inimesi ja firmasid, kes lausa helistavad ja pakuvad, et neil on pakkuda Poola tööjõudu tunnihinnaga 5-8 eurot, mis on alla turuhinna. Probleem on tõsine.

Ehitusettevõtja jaoks on olukord ka keeruliseks aetud, sest on kolm erinevat registrit, kus peab näpuga järge ajama. Minu arusaamist mööda on ka erinevatel ametkondadel erinevad tõlgendused, kes on ametlik töötaja ja kes ei ole. Eile oli meil politsei- ja piirivalveametiga pikk istumine, kus me olukorda arutasime. Ütlesime ehitusettevõtjatega, et palun, kirjutage meile kaks lehekülge, kes võib meil töötada ja kes mitte.

Probleem on olnud juba pikka aega ja ettevõtjad on palunud poliitikutel sisserändekvooti suurendada, et oleks seaduslikud võimalused tööjõudu sisse tuua. Riik on selle koha pealt väga konservatiivne. Nüüd näeme, et probleem laheneb läbi kolmandaid teid. Missugust pikaajalist lahendust te näete?

Kahtlemata oleks mõistlik kvooti tõsta. Ühtepidi saadame oma inimesi välja tööle, meil on üha rohkem eksporti. Tagasi tuleb ka töötajaid tuua. Lihtsalt 270päevaste töölubade abil tuleb meile renditööjõud ning suurem võimalus skeemitada. Kvoodi tõstmise kaudu tuleksid meile inimesed, kes jääksidki Eestisse elama, kelle puhul on kindel, et ta on kvalifitseeritud töötaja ja kellest on kõigile kindlasti rohkem kasu.

 

Ehitusettevõtjad tahaksid kehtestada ehitusplatsil kaardisüsteemi. Milles see seisneb?

See süsteem ei puudutaks vaid välistööjõudu, vaid aitaks lahendada ka ümbrikupalkade probleemi. Oleme tõesti teinud ettepaneku, et töötajatel võiks olla kaart, mis on töötajate registriga seotud ja mille kaudu oleks väga lihtne tõestada, kellega tegu. Platsimeestel oleks selle kaudu väga lihtne tuvastada, et kõik oleks korras.

Kas see süsteem liiga karm ei oleks? Tuleb maksuamet või politseinik platsile ja ütleb, et võta paber välja ja vaatame, mis mees sa oled?

Ei, miks karm, see on ju meie naaberriikides toimiv süsteem. Peatöövõtja esindajad, tellijad ja riigiametnikud saavad kindlaks teha, kes platsil töötab.

Millega poliitikud teile põhjendavad, miks nad sisserände kvooti ei suurenda?

Ega nad eriti ei põhjendagi. Viimased ideed olid, et võiks tõsta palgakriteeriumi ehk siis suurendada küll kvooti, aga sisserändajatele peab maksma vähemalt pooleteise kordset Eesti keskmist palka. See on täiesti ebaproportsionaalne, kuna ehitussektoris on poolteise kordne keskmine palk liiga kõrge, aga IT-sektoris liiga madal. Nii võib alata turu solkimine. See oleks suur segadus.

Ehituses on praegu siiski head ajad. Kuidas hindate järgmist aastat? Kas näete ka mingisuguseid riske turul?

Riskid on kindlasti. Ehitust tundub tõesti palju, kuid ehituse hind on praegu natuke madal. Järgmisel aastal kasvavad nii ehitusmahud kui ka hinnad. Mingil määral tõusevad hinnad kindlasti ka lõpptarbija jaoks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. November 2017, 11:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing