• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
„Probleem on tõsine,“ ütles ehitusfirma Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand tööjõu kohta, kes voolab Eestisse kolmandatest riikidest ebaseaduslikult Poola kaudu.
Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand
  • Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand
  • Foto: Andras Kralla
Raivo Rand vestles eile Äripäeva raadio hommikuprogrammis Äripäeva peadirektori Igor Rõtoviga ehitusturu seisust ja illegaalse tööjõu pealetungist.
Riik hakkab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo algatusel ehitama elamuid. Parempoolsed ettevõtjad on kõik selle idee hukka mõistnud, teie aga olete igal võimalusel Urve Palot toetanud. Miks te seda teete?
Kuidagi imelik ju, kui ehitajale öeldakse, et hakka midagi ehitama, siis ta ütleb, et ärme ehita. Ehitaja tahab ikka ehitada. Aga kui vaadata seda, mida mina olen rääkinud, siis on riigil elamuehituspoliitika ja kuidas see peaks arenema. Üks osa sellest on kindlasti munitsipaalkorterid, mida hakatakse ehitama. Elamumajandus koosneb isiklikest elamutest, üürikorteritest ja sotsiaalkorteritest. Me oleme kuidagi kaldunud ühele poole, kus arvame, et eraarendajad arendavad ja ostjad ostavad. Aga see tähenda üldse seda, et riik peaks hakkama palju elamuid ehitama, vaid see on poliitika, mis ajal, kuidas ja kuhu neid tekkima hakkab.
Ehitusettevõtja jaoks on olukord ka keeruliseks aetud, sest on kolm erinevat registrit, kus peab näpuga järge ajama. Minu arusaamist mööda on ka erinevatel ametkondadel erinevad tõlgendused, kes on ametlik töötaja ja kes ei ole. Eile oli meil politsei- ja piirivalveametiga pikk istumine, kus me olukorda arutasime. Ütlesime ehitusettevõtjatega, et palun, kirjutage meile kaks lehekülge, kes võib meil töötada ja kes mitte.
Probleem on olnud juba pikka aega ja ettevõtjad on palunud poliitikutel sisserändekvooti suurendada, et oleks seaduslikud võimalused tööjõudu sisse tuua. Riik on selle koha pealt väga konservatiivne. Nüüd näeme, et probleem laheneb läbi kolmandaid teid. Missugust pikaajalist lahendust te näete?
Kahtlemata oleks mõistlik kvooti tõsta. Ühtepidi saadame oma inimesi välja tööle, meil on üha rohkem eksporti. Tagasi tuleb ka töötajaid tuua. Lihtsalt 270päevaste töölubade abil tuleb meile renditööjõud ning suurem võimalus skeemitada. Kvoodi tõstmise kaudu tuleksid meile inimesed, kes jääksidki Eestisse elama, kelle puhul on kindel, et ta on kvalifitseeritud töötaja ja kellest on kõigile kindlasti rohkem kasu.
 
Ehitusettevõtjad tahaksid kehtestada ehitusplatsil kaardisüsteemi. Milles see seisneb?
See süsteem ei puudutaks vaid välistööjõudu, vaid aitaks lahendada ka ümbrikupalkade probleemi. Oleme tõesti teinud ettepaneku, et töötajatel võiks olla kaart, mis on töötajate registriga seotud ja mille kaudu oleks väga lihtne tõestada, kellega tegu. Platsimeestel oleks selle kaudu väga lihtne tuvastada, et kõik oleks korras.
Kas see süsteem liiga karm ei oleks? Tuleb maksuamet või politseinik platsile ja ütleb, et võta paber välja ja vaatame, mis mees sa oled?
Ei, miks karm, see on ju meie naaberriikides toimiv süsteem. Peatöövõtja esindajad, tellijad ja riigiametnikud saavad kindlaks teha, kes platsil töötab.
Millega poliitikud teile põhjendavad, miks nad sisserände kvooti ei suurenda?
Ega nad eriti ei põhjendagi. Viimased ideed olid, et võiks tõsta palgakriteeriumi ehk siis suurendada küll kvooti, aga sisserändajatele peab maksma vähemalt pooleteise kordset Eesti keskmist palka. See on täiesti ebaproportsionaalne, kuna ehitussektoris on poolteise kordne keskmine palk liiga kõrge, aga IT-sektoris liiga madal. Nii võib alata turu solkimine. See oleks suur segadus.
Ehituses on praegu siiski head ajad. Kuidas hindate järgmist aastat? Kas näete ka mingisuguseid riske turul?
Riskid on kindlasti. Ehitust tundub tõesti palju, kuid ehituse hind on praegu natuke madal. Järgmisel aastal kasvavad nii ehitusmahud kui ka hinnad. Mingil määral tõusevad hinnad kindlasti ka lõpptarbija jaoks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele