Swedbankil tuleb Rumeenia skandaali asjus vastust anda

"Kurioosum on selles, et investorite 8,5 miljoni euro eest osteti 46 hektarit maad, mis teeb keskmiselt 173 000 eurot hektari kohta," selgitas investoreid esindava ettevõtte Bond Recovery OÜ finantsnõustaja Kalle Norberg 2015. aastal Äripäevale. Saqmal ajal oli põllumaa hektari hind Rumeenias aga umbes 1000 eurot.

Üle 40 protsendi Rumeenias maatükkidesse investeerinud firma emissiooni mahust soetas enda klientidele Swedbank – seejuures oli tegemist privaatpanganduse klientidega, kelle raha hallati portfellihalduse lepingu alusel. Niisiis ei teinud hulk neist tegelikult ise otsust projekti investeerida.

Norbergi sõnul said paljud ülejäänud investorid Swedbanki privaatpanganduselt soovituse neid võlakirju osta. Panga esindajad olid ka ettevõtte nõukogus. See, et põllumaa oli väga selgelt üle hinnatud, oleks aga Swedbanki analüütikutele pidanud enam kui 200 projektis raha kaotanud investori sõnul kindlasti kohe silma jääma.

Praeguseks on Nord Hill Land Portfolio pankrotistunud ning Swedbanki vastu on esitatud terve hagide laviin – pangalt nõuab raha nii NHLP ise kui ka Bond Recovery OÜ alla koondunud investorid. Kohtusse on mindud koguni Swedbanki praeguse juhi Birgitte Bonneseni vastu, kes 2011. aastal juhtis firma Balti panganduse üksust.

„Alles mõni aeg tagasi tuli päevavalgele, et kaheksa miljoni euro eest osteti kokku 46 hektarit elamuarenduseks sobimatut põllumajanduslikku toormaad, mida pole seni õnnestunud ka maha müüa. Maa tegelik väärtus on kümneid kordi väiksem kui sellesse maetud summad. Et näidata maa väärtust investeerijatele kõrgemana, müüdi seda eelnevalt paberil erinevate osapoolte vahel ja kergitati kunstlikult hinda,“ esitas kohtus projektifirmat esindav Maria Mägi advokaadibüroo hagejate versiooni sündinust.

Advokaadibüroo lisas, et projekt oli kelmusehõnguline ning klientide raha mahitas sinna just Swedbank. Just sellepärast pangalt tekitatud kahju hüvitamist nõutaksegi. Esimene kohus NHLP pankrotihalduri esitatud kahju hüvitamise hagi aga ei rahuldanud, kuna leidis, et nõuded on aegunud.

Hageja väitis maakohtus küll, et aegumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna nende väitel viivitas pank NHLP pankrotimenetluse alustamisega sihilikult, pikendades korduvalt võlakirjade lunastamise tähtaegu. Esimene aste selle loogikaga ei nõustunud ning jättis enamiku pankrotihalduri tõenditest kontrollimata, ent ringkonnakohus rõhutas asja tagasi maakohtusse saates, et põhjalikult tuleb analüüsida ka seda küsimust.

Samuti nõudis NHLP pankrotihaldur maakohtus, et Swedbank esitaks kõik omaaegseid otsustusi puudutavad dokumendid, aga esimese astme kohus seda soovi ei rahuldanud. Nüüd soovitab ringkonnakohtu otsus Swedbankil tarvilised andmed oma sahtlitest ja arvutitest siiski välja võtta ja kohtule esitada. „Võlausaldajatel on õigus teada, milliseid juhiseid andis pank oma töötajale, kes istus NHLP emafirma nõukogus,“ selgitas hagejat esindav advokaadibüroo.