• Jaga lugu:

    Eestlased ei taha bitcoiniga maksta

    Ettevõtjad, kes on võtnud maksevõimalusena kasutusele bitcoini, kostavad kui ühest suust: klientidel selle vastu huvi ei ole. Mõni kaupmees on äragi unustanud, et nad sellist võimalust pakuvad.

    Portaali Coinmap andmeil on Eestis praegu 37 ettevõtet, kelle käest saab bitcoinide eest tooteid või teenuseid osta. Tegelikkuses näib neid aga märksa vähem olevat.
    Näiteks ei paku bitcoinide eest hambaravi võimalust enam Tallinnas asuv Sakala Hambaravi. "See oli rohkem turunduslik pingutus, millel erilist praktilist väärtust ei olnud," tõdes kliiniku tegevjuht Hendrik Kiige. Pooleteise aasta jooksul tasuti neil ravi eest krüptorahaga 2-3 korda, lisas ta.
    Üheks põhjuseks, miks bitcoin maksevahendina ebapopulaarseks kujunes, pidas Kiige vähest teadlikkust. "Võib olla on tänaseks olukord muutunud. Järjest tuleb juude ka lahendusi, mis bitcoinidega maksmist lihtsamaks teevad," möönis ta.

    Võimalusena on see meil endiselt olemas, kuid põhjust seda üleval hoida suurt ei ole.

    Marko Kärner,
    Valge Klaari tegevjuht
    Kui nõudlus bitcoini kui maksevahendi vastu peaks tõusma, ei välistanud Kiige selle uuesti kasutuselevõttu. "Miks mitte? Tegelikult on nii maksmine kui maksete vastuvõtmine väga lihtne protseduur," tõdes ta. "Tarkvara oli tasuta allalaetav ja meie töötajatele tähendas see umbes kolmeminutilist koolitust. Kogu lugu," rääkis Kiige.
    Üksikud maksjad
    Apple'i tooteid müüv Valge Klaar pakub endiselt bitcoiniga tasumise võimalust, kuid tegevjuht Marko Kärneri sõnul on neil selliseid maksjaid vaid mõni üksik. "Sel aastal äkki üks inimene," meenutas ta.
    Kärner näeb selle peamise põhjusena bitcoini kursi kiiret ja suurt kõikumist, millele teenuse vahendaja järgi ei jõua. "Nii nagu pangas, võtab ka bitcoini maksete vahendaja tehingult oma protsendi. Vahendaja kurss muutub aga oluliselt aeglasemalt kui turul, mis omakorda tähendab, et nii-öelda teenustasu läheb liiga suureks," selgitas ta. Nõnda kujuneb kliendi makstav vahendustasu pisut suuremaks kui see, mida pangad kaardimakselt sisse kasseerivad, jätkas Kärner.
    See on tema sõnul toonud olukorra, kus inimesed, kes sooviksid krüptoraha eest tehnikat osta, konverteerivad selle eraldi keskkonnas eurodeks. "Võimalusena on see meil endiselt olemas, kuid põhjust seda üleval hoida suurt ei ole," möönis ta.
    Ka Pärnumaa ringrada auto24ring pole kahe aasta jooksul kohanud bitcoinidega maksvat klienti, tõdes rada haldava A2 Racing MTÜ juht Andres Hall. "Kuni selle kõneni ma tõtt-öelda ei mäletanudki, et mul oleks bitcoinidega kokkupuudet olnud," tõdes ta ja lisas, et kuigi võimalus eksisteerib, pole ringrada krüptoraha sisuliselt kasutusele võtnud.
    Ka Tallinna sushirestoranist Sushi Cat teatati Äripäeva küsimise peale, et juba mõnda aega nad bitcoine vastu ei võta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Elering jätkusuutlikkusest: kõige väiksemast lülist sõltubki kõige rohkem
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Mida, kuidas ja miks teeb ülekandeoperaator Elering selleks, et nende tegevus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik, räägib Äripäeva raadios Eleringi merevõrgu programmi direktor Getlyn Allikivi.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.