Eestlased ei taha bitcoiniga maksta

08. detsember 2017, 06:00
Bitcoin on hulga populaarsem intvesteerimis- kui maksevahendina, selgub Eesti ettevõtjate jutust.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171208/NEWS/171209794/AR/0/AR-171209794.jpg

Ettevõtjad, kes on võtnud maksevõimalusena kasutusele bitcoini, kostavad kui ühest suust: klientidel selle vastu huvi ei ole. Mõni kaupmees on äragi unustanud, et nad sellist võimalust pakuvad.

Portaali Coinmap andmeil on Eestis praegu 37 ettevõtet, kelle käest saab bitcoinide eest tooteid või teenuseid osta. Tegelikkuses näib neid aga märksa vähem olevat.

Näiteks ei paku bitcoinide eest hambaravi võimalust enam Tallinnas asuv Sakala Hambaravi. "See oli rohkem turunduslik pingutus, millel erilist praktilist väärtust ei olnud," tõdes kliiniku tegevjuht Hendrik Kiige. Pooleteise aasta jooksul tasuti neil ravi eest krüptorahaga 2-3 korda, lisas ta.

Üheks põhjuseks, miks bitcoin maksevahendina ebapopulaarseks kujunes, pidas Kiige vähest teadlikkust. "Võib olla on tänaseks olukord muutunud. Järjest tuleb juude ka lahendusi, mis bitcoinidega maksmist lihtsamaks teevad," möönis ta.

Kui nõudlus bitcoini kui maksevahendi vastu peaks tõusma, ei välistanud Kiige selle uuesti kasutuselevõttu. "Miks mitte? Tegelikult on nii maksmine kui maksete vastuvõtmine väga lihtne protseduur," tõdes ta. "Tarkvara oli tasuta allalaetav ja meie töötajatele tähendas see umbes kolmeminutilist koolitust. Kogu lugu," rääkis Kiige.

Üksikud maksjad

Apple'i tooteid müüv Valge Klaar pakub endiselt bitcoiniga tasumise võimalust, kuid tegevjuht Marko Kärneri sõnul on neil selliseid maksjaid vaid mõni üksik. "Sel aastal äkki üks inimene," meenutas ta.

Kärner näeb selle peamise põhjusena bitcoini kursi kiiret ja suurt kõikumist, millele teenuse vahendaja järgi ei jõua. "Nii nagu pangas, võtab ka bitcoini maksete vahendaja tehingult oma protsendi. Vahendaja kurss muutub aga oluliselt aeglasemalt kui turul, mis omakorda tähendab, et nii-öelda teenustasu läheb liiga suureks," selgitas ta. Nõnda kujuneb kliendi makstav vahendustasu pisut suuremaks kui see, mida pangad kaardimakselt sisse kasseerivad, jätkas Kärner.

See on tema sõnul toonud olukorra, kus inimesed, kes sooviksid krüptoraha eest tehnikat osta, konverteerivad selle eraldi keskkonnas eurodeks. "Võimalusena on see meil endiselt olemas, kuid põhjust seda üleval hoida suurt ei ole," möönis ta.

Ka Pärnumaa ringrada auto24ring pole kahe aasta jooksul kohanud bitcoinidega maksvat klienti, tõdes rada haldava A2 Racing MTÜ juht Andres Hall. "Kuni selle kõneni ma tõtt-öelda ei mäletanudki, et mul oleks bitcoinidega kokkupuudet olnud," tõdes ta ja lisas, et kuigi võimalus eksisteerib, pole ringrada krüptoraha sisuliselt kasutusele võtnud.

Ka Tallinna sushirestoranist Sushi Cat teatati Äripäeva küsimise peale, et juba mõnda aega nad bitcoine vastu ei võta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. December 2017, 17:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing