Eesti edulugu nimega Sylvester

15. augustil 2002. aastal tutvustavad Mati Polli (vasakult), Kaido Jõeleht ja Margus Kohava pressikonverentsil Sylvesteri aktsiate müümist Stora Enso Timberile.   Foto: Raul Mee
Väinu Rozental • 11. detsember 2017 • 5 min
Jaga lugu:

Sõpruskonna asutatud ASist Sylvester kasvas tosina aastaga nii edukas kontsern, et Skandinaavia metsandushiid Stora Enso otsustas tülika konkurendi ära osta.

Jälg, mille kuraditosin aastat tagasi tehtud suurtehing Eesti majandusse jättis, on aastatega järjest sügavamaks muutunud.

Sylvester asutati 1990. aasta suvel, kõikides senistes kirjatükkides on asutajana nimetatud neli nime: Mati Polli (hilisem nõukogu esimees), Kaido Jõeleht (kommerts­direktor), Peeter Mänd (metsandusdirektor)­ ja Urmas Nimmerfeldt (tegevdirektor).

Tegelikult oli Sylvesteri asutajate seas veel üks mees, Uno Holmberg.

Sylvesteri ajaloost tehtud kokkuvõte tugineb 2015. aasta sügisel Äripäeva veebis ilmunud­ raamatule “Sylvesteri suur­tehingu võrsed”. Raamatu kirjutas Väinu Rozental ning kokku­ ilmus 12 peatükist koosnev ­ainulaadne veebiraamat, mis tõi lugejani ühe tähelepanuväärsema eduloo ning seni varjus püsinud põnevad faktid.

Raamatut saab lugeda siin: www.aripaev.ee/sylvester

Holmberg kui metsandusfirma idee laualekäija ja üks asutajaid puksiti paar aastat hiljem Sylvesteri aktsionäride pundist välja, sest ta ei olnud Sylvesteris palgal, vaid tegeles samal ajal oma elektroonikafirmaga.­ Tema enda väitel oli aga just tema see, kes esimesel aastal puhus Sylvesterile elusädeme sisse, sest kõik teised kaas­asutajad olid sel ajal veel riigitööl.

Kui Holmberg oli 1992. aasta oktoobris oma osaluse kompanjonidele maha müünud, suurendati sama aasta detsembris Sylvesteri omanikeringi nelja inimese võrra.­ Need olid finantsjuhiks kutsutud Kuno Liblik ning Polli ja Jõelehe kursusekaaslased Endel Ermel, Gallo Trei ja Ingrid Prants. Kursusevend Enn Pruul sisenes omanikeringi 1995. aasta juunis. Vahepeal kedagi Sylvesteri aktsionäriks ei kaasatud, kuni omanikeringi suure laienemiseni augustis 2002.

Sylvesteri üheksast tuumikaktsionärist enamik ehk kuus inimest pärineb 1976. aastal EPA metsamajanduse eriala lõpetanud kursuselt, mille kursusevanem oli kõrgkooli­ cum laude lõpetanud Mati Polli.

Sylvesteri endise finantsdirektori Kuno Libliku sõnul sattus ta Sylvesteri punti kogemata. Liblik lõpetas 1980. aastal Tartu ülikooli majandusküberneetikuna, ent kutsuti­ kohe pärast lõpetamist ohvitserina aega teenima. Kui ta kahe aasta pärast sõjaväest priiks sai, otsis ta erialast tööd ning sattus tollasesse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumisse, kus metsakasvatuse osakonna juhataja oli Mati Polli. “Metsaministeeriumi mehed ja Tallinna ümberkaudsed metsamehed – me mängisime koos võrkpalli,” räägib Liblik. “Sellest samast võrkpallipundist ja sõpruskonnast kujunes hiljem välja Sylvesteri tuumik.”

Börsiplaan jäi sahtlisse

Sylvester müüdi Stora Ensole 2002. aasta lõpus. Umbes aasta enne seda, kui Sylvesteri müük Stora Ensole üldse päevakorda kerkis,­ asuti korrastama gruppi kuuluvate ettevõtete struktuuri. Selleks oli mitu ajendit, üheks olulisemaks valmistada kontsern ette börsile minekuks. Kiiresti arenev Sylvester vajas käimasolevate ja uute tootmisprojektide rahastamiseks täiendavat kapitali.

“Börsile mineku mõte oli absoluutselt tõsine,” kinnitab Liblik. “Börsi jaoks oli vaja läbi­paistvat struktuuri, et see oleks investoritele arusaadav. Börsile mineku eesmärk oli saada investeeringuteks raha. Muidugi oli meil ka mõte osa oma aktsiatest börsi kaudu ära müüa ja raha enda tarbeks välja võtta.”

Börsile mineku plaanist aga asja ei saanud. Samuti jäi paberile tselluloositehase rajamise plaan.

 Uno Holmberg,  OÜ AMS Elektronic omanik ja juht

Miks üks asutajatest rongilt maha astus?

Olin Sylvesteri üks asutajaid 1990. aasta suvel. Tundsin varasemast ajast Kaido Jõelehte ja kui Kaido sai töökoha Estkompeximi – ta tegeles seal metsamaterjali müügiga –, tekkis mul mõte asutada sama asjaga tege­lev firma. Arutasime seda mõtet Kaidoga, arutasime ka seda, keda loodavasse firmasse tööle võtta. Nii sattus Mati Polli meie punti. Polli ikka kahtles algul ettevõtmises, mul tuli teda veenda.

Esimesel aastal ma üksi sudisin, et Sylvesteri äri käivituks. Sai esimene metsalank Vene sõjaväe käest ära ostetud ja pärast seda läks äri päris hästi käima. Kaasaktsionärid olid algul kõik riigitööl, mina tegelesin Sylvesteriga oma elektroonikafirma kõrvalt. Siis tuli Urmas Nimmerfeltd tegevdirektorina palgale ja järjest tulid teised poisid ka robinal Sylvesterisse tööle. Mati Polli, Kaido Jõeleht ja Peeter Mänd lahkusid riigiametist ja tulid põhikohaga Sylvesterisse.

Mõne aja pärast öeldi mulle, et näe, meie oleme põhikohaga siin tööl, ainult sina ei ole. Mulle anti mõista, et kui ma Sylvesteri omanikeringist välja ei astu, asutavad nad kõrvale uue firma. Müüsin oma aktsiad neile. Muidugi oli mul hiljem sellest kahju, aga mis seal ikka.­ Tagantjäreletarkus ei loe küll midagi, aga ma oleksin pidanud ise jääma Sylvesterit juhtima. Ma mõtlesin toona, et suudan tegutseda kahes valdkonnas korraga. Aparaadiehitus on mulle loomulikult südamelähedasem.

Mehaanilise puidutöötlemise sektoris oli Sylvesterist sajandivahetuse paiku saanud kõva tegija mitte ainult Eestimaal, vaid kogu Põhjalas. Imavere saeveski oli Põhjamaade üks efektiivsemaid saetööstuseid.

“Meie jaoks tekkis küsimus, et kuhu edasi,”­ meenutas Liblik kontserni juhtkonna ühte tollast aruteluteemat. “Metsatööstuses tekivad mitmesugused jäätmed, sealhulgas tselluloositööstuse jaoks olulised okaspuujäätmed, mida me müüsime välja.­ Meil tekkis mõte, et võiksime ise hakata väärtustama neid jäätmeid. Üks võimalus oli ehitada oma tselluloositehas ja teine oma plaadi­tehas.”

Et mitte uisapäisa otsustada, tellis Sylvester sajandivahetuse paiku ühelt Soome tunnustatud konsultatsioonifirmalt mahuka uurimistöö. Soome spetsialistid andsid põhjaliku ülevaate, milline on tselluloosi- ja puitlaastplaadi tööstuse senine areng maailmas ja mis suunas see läheb, kui palju­ tselluloosi- ja puitlaastplaadi tehaseid turule veel mahuks ning mis tüüpi tselluloosi ja mis tüüpi puitlaastplaati tasuks Eestis üldse toota.

Sylvester ei jõudnud tselluloositehase mõtet korralikult läbigi seedida, kui üht­äkki oli kontserni ukse taga Stora Enso Timber sooviga osta Sylvester ära. 15. augustil 2002 avalikustasid Sylvester ja Stora Enso Timber kavatsuste protokolli, mille kohaselt omandab Stora Enso 66 protsenti Sylvesteri saetööstustest ja kõik Sylvesteri puiduhankefirmad. Enamik Sylvesteri endistest aktsionäridest on veendunud, et Stora Enso­ soovis eelkõige omandada Sylvesteri heal järjel oleva puidutööstuse ja tehinguga ühtlasi puksida tülikas konkurent turult välja.

Küsimusele, mis oleks Sylvesterist saanud siis, kui aktsionärid poleks soostunud kontserni maha müüma, vastab Liblik üheselt: Sylvesterist oleks saanud börsiettevõte.“Börsile minek oli jalge all olev tee ja me juba läksime mööda seda teed täiesti rahulikult,” lausub ta.

Omanikering suureneb

Enne suurtehingut Stora Ensoga kaasati Sylvesteri aktsionäride hulka senise üheksa­ ­põhiomaniku kõrvale Sylvesteri tütar­firmade eraaktsionärid ja oluliste tööstusettevõtete juhtfiguurid, kokku 88 inimest. Just omanikeringi laiendamine ja väike­aktsionäride huvidega arvestamine olid oluline ajend, miks EBSi nõukoda omistas 2002. aasta ärijuhi tiitli Mati Pollile.

2002. aasta 19. detsembril sõlmisid suurima Sylvesteri 97 aktsionäri Stora Enso Timberiga varem kokku lepitud tehingu. Ülejäänud 34 protsenti Sylvesteri aktsiatest omandas Stora Enso 2005. aasta märtsis.

2002. aasta viimases Äripäevas ütles Sylvesteri nõukogu esimees Mati Polli, et ostu-müügileping Stora Enso Timberiga on Sylvesteri ja Eesti metsatööstuse ajaloo kõige suurem tehing. “Enamgi veel, ilmselt pole­ maailma metsanduses tehtud varem tehingut, kus korraga oleks müüdud nii suur tootmisvõimsus,” rääkis Polli.

See oli ühtlasi viimane kord, kui Polli on Sylvesteri müügi kohta midagi avalikult kommenteerinud.

Omaaegse Eesti metsatööstuse kroonijuveeli Sylvesteri ostu-müügitehingu kogumaht oli Äripäeva arvutuste kohaselt umbes 2,7 miljardit krooni ehk 177 miljonit eurot. Sylvesteri endiste aktsionäride varade kogu­väärtus on praegu mitu korda suurem. 

Järgmise aasta rikaste edetabelis on Mati­ Polli suuremate kukkujate hulgas, sest suurema osa tema varast moodustaski­ ­valdusfirma Tristafan, mille väärtuseks hindas Äripäev 74,2 miljonit eurot. Pärast enamusosaluse loovutamist oma lastele on Mati Polli osaluse väärtus Tristafanis 30 miljonit eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt