Äripäev • 14. detsember 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Harjumaa toodab üle poole Eesti SKPst

Eesti SKP jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot.  

Eesti majanduse lisandväärtusest suurem osa ehk 64% loodi mullu Harjumaal, teatab statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Harjumaa osa selles oli 13 miljardit eurot, millest omakorda 11 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. Väikseimad näitajad olid 2016. aastal Hiiu ja Põlva maakonnal: kummagi osatähtsus Eesti SKP-s oli alla protsendi.

Eelmisel aastal loodi 70% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78%) ning Tartumaal (70%). Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.

Tööstussektori taandumine

Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli mullu 27%. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus Ida-Virumaal - 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58%, 2016. aastal 50%. Suuruselt järgmine langus oli Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40%-st 36%-ni. Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas - Rapla-, Viljandi- ja Võrumaal.

Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal 3% Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16%). Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.

SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas - 145% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94% ja 67% Eesti keskmisest.

Väikseim ehk 41% Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt