Soome ähvardab Eesti alkoturistidest tühjaks tõmmata

Soome õlletootjad ei pea reformi just radikaalseks alkoturu liberaliseerimiseks, kuid siiski neile soodsaks. "See on hea kombinatsioon väiksematest muudatustest, mis tõstavad koduturul tarbimist ning toovad rohkem konkurentsi suurema alkoholisisaldusega õlle müügiturule. See peaks mõjutama ka piirikaubandust, kus on valdav roll kangemal õllel ning millega riigimonopol Alko ei ole suutnud konkureerida," rääkis Elina Ussa, kes juhib Soome õlle- ja karastusjookide tootjate katuseorganisatsiooni Panimoliitto, kuhu kuuluvad näiteks Sinebrychoff ja Hartwall ning Eesti A. LeCoqi emafirma Olvi.

Soome toidupoed võivad uuest aastast müüa kuni 5,5mahuprotsendilist alkoholi, praegu on kangeim alkohol, mida väljaspool riiklikku napsupoodi Alko müüa tohib, 4,7 protsenti. Poodide valikusse lisandusid ka long drink-tüüpi alkohoolsed joogid — varem oli väljaspool riigimonopoli jaemüügis lubatud müüa ainult fermenteeritud lahjat alkoholi.

Sama reformiga lubati väikestel pruulikodadel müüa tehase juures kuni 12protsendilist omatoodangut ning restoranidel hoida uksed lahti kuni kella 4 hommikul, ilma et selleks eraldi alkoholimüügi luba taotleda.

Ussa hinnangul on muudatuste tulemusel oodata kuni 5,5mahuprotsendiste alkohoolsete jookide hinnalangust - nii õlle- ja siidri-, kui pudelisse villitud kokteilide sektoris. "Riigimonopol kardab inimeste tarbimisharjumuste muutumist, et edaspidi juuakse vähem veini ja kangeid alkohole ning rohkem lahjat alkoholi," ütles ta.

Kui palju hinnad võiksid muutuda, ei ole veel keegi julgenud prognoosida. Soome riigimonopol Alko prognoosib, et seadusemuudatuse tagajärjel kolib 70-90 protsenti nende õlle-, siidri- ja kokteilijookide käibest jaekauplustesse, ütles Alko avalike suhete juht Ilari Ceder ja lisas, et see vähendab ettevõtte käivet 5-7 protsenti.

Arvestada tuleb, et ka enne oli poodides müügil kuni 4,7protsendiline alkohol. Soome 385 miljoni liitrisest õlleturust annab Alko ainult 8,5 miljonit liitrit. 2016. aastal oli Alko müügikäive 1,2 miljardit eurot, ilma aktsiisideta arvestades 582 miljonit eurot ning kasum 38,3 miljonit eurot.

Alkoholituru liberaliseerimist ei saa ilmtingimata nimetada populaarseks muutuseks, toetus riigimonopoli rollile alkoholiturul on soomlaste seas püsivalt 60 protsenti.

Soomlased ise on hinnanud, et piirikaubanduse kaudu tuli möödunud aastal maale 36 miljonit liitrit õlut ja 15 miljonit liitrit long drink'e. Kangeid alkohole toodi riiki 8 miljonit liitrit. Kuid sügise algul tehtud uuringu järgi oli 12 kuu piirikaubandus langenud 14 protsenti.

Piirikaubanduse viimaseks trendiks on Soome õlletootjate hinnangul Lätis käimine. "Meie näeme statistikast ja uuringutest, et üha enam inimesi käib Lätis, see on suur muutus, mis puudutab nii Eestit kui Soomet. Eesti osakaal on vähenenud, nüüd võetakse Tallinnas sadamast buss, mis viib turistid otse Lätti," ütles Ussa.

Soome ja Eesti vahel reisilaevu hoidev Tallink muudatustes suuremat kahju endale ei näe. „Alkohol ei ole kindlasti Tallinki peamine müügiartikkel, seega ei saa öelda, et aktsiisitõusud meie laevapoodide üldisi müüginumbreid tugevalt mõjutavad," ütles Tallink Duty Free juht Aimar Pärna, kelle sõnul annavad laevakaupluste suurema osa käibest parfürmeeria ja aksessuaarid.

Milline mõju on Tallinki müüginumbritel pärast Soome alkoholiseaduse muudatust, mis saab teoks koos aktsiisitõusuga, on Pärna sõnul liiga vara öelda - alkoholimüüki mõjutavaid faktoreid on palju ning nende võimalikku koosmõju tuleval aastal on praegu raske hinnata.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on praegu muutusi vara analüüsida. "Eks mõju selgub aja jooksul ja sõltub ka teiste riikide, samuti Eesti enda tegevusest," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide.