• Jaga lugu:

    Venemaa pangad jagavad jõuametitega klientide andmeid

    Venemaa pangad peavad jagama jõuametitega kliendi biomeetrilise tuvastamise andmeid.Foto: epa

    Venemaal hakkavad pangad jagama jõuametitega oma klientide biomeetrilisi andmeid, kirjutas Vene majandusleht Vedomosti.

    Eelmisel nädalal vastu võetud isikuandmete seaduse muudatus võimaldab siseministeeriumil ja FSB-l koguda ja töödelda pangale antud biomeetrilisi andmeid, hääl- ja näotuvastust, ilma nende andmete omaniku nõusolekuta.
    Biomeetriline andmebaas on osa venemaalaste identifitseerimissüsteemist, mis aitab klientidel finantsasutustega suhelda üle interneti. Süsteem toimib nii: klient läbib esmase isikutuvastamise pangas, kaasas pass. Pank saadab tema andmed riiklikku identifitseerimis- ja autentimissüssteemi, salvestab näo videole ja lindistab hääle. Neid andmeid säilitatakse riiklikus biomeetrilises süsteemis.
    Edasi võib klient pöörduda online-teeninduseks ükskõik millisesse panka – peab vaid teenusportaali oma parooliga sisse logima, saab seejärel SMSiga koodi ning arvutikaamera või telefoni vahendusel kasutab häältuvastust või näitab nägu, et süsteem tema isiku kinnitaks.
    Nüüd võttis riigiduuma läinud reedel teisel lugemisel vastu seaduse, mille järgi tuleb biomeetrilise süsteemi operaatoril jagada neid andmeid siseministeeriumi või FSB-ga. Selle protseduuri täpsema käigu paneb paika valitsus, lisas väljaanne.
    Vedomostiga rääkinud konsultatsioonifirma partner Mihhail Jemeljannikov märkis, et pankade suhtes pole see nõue päris korrektne. „Nende andmete töötlemine siseministeeriumis ei vasta eesmärgile, milleks pank need kogus – võimaldada kliendile pangateenust ilma isiklikult kohale ilmumata. See on seadusevastane, sest seadus ütleb, et inimeste isiklikke andmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, kui vaid sellel, millele viidati nende andmete kogumisel.“
    Siseministeeriumit hakkas kaugidentifitseerimisprojekt lähemalt huvitama sel sügisel: ministeerium tahtis algul saada riikliku biostatistikasüsteemi operaatoriks, seda arutati isegi valitsuse esimese aseesimehe Igor Šuvalovi nõupidamisel. Samas oli juba mais otsustatud, et süsteemi hakkab haldama Rostelekom. Novembri algul teataski siseministeerium, et projekt on kooskõlastatud ja süsteem läheb riikliku Rostelekomi kätte.
    Siseministeeriumil on tegelikult olemas oma foto-, sõrmejälgede ja silma vikerkesta andmekogu, kinnitasid väljaandega rääkinud eksperdid – nii et ennekõike täiendab biomeetriline andmebaas jõustruktuuride pildialbumit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Goldman Sachs tõstis S&P 500 hinnasihti
Investeerimispanga Goldman Sachsi strateegid tõstsid Standard & Poor’s 500 indeksi selle ja järgmise aasta prognoose, tuues põhjusena välja oodatust paremad kasumid ning madalad intressimäärad, vahendab MarketWatch.
Investeerimispanga Goldman Sachsi strateegid tõstsid Standard & Poor’s 500 indeksi selle ja järgmise aasta prognoose, tuues põhjusena välja oodatust paremad kasumid ning madalad intressimäärad, vahendab MarketWatch.
Kruuda elukoht Iirimaa pealinnas on kesklinna butiikarenduses
Iirimaa maksejõuetusameti kodulehel avaldatud teates ärimees Oliver Kruuda pankroti kohta on tema elukoha aadressiks märgitud uus kortermaja Dublini kesklinnas.
Iirimaa maksejõuetusameti kodulehel avaldatud teates ärimees Oliver Kruuda pankroti kohta on tema elukoha aadressiks märgitud uus kortermaja Dublini kesklinnas.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.