Eelmisel nädalal vastu võetud isikuandmete seaduse muudatus võimaldab siseministeeriumil ja FSB-l koguda ja töödelda pangale antud biomeetrilisi andmeid, hääl- ja näotuvastust, ilma nende andmete omaniku nõusolekuta.

Biomeetriline andmebaas on osa venemaalaste identifitseerimissüsteemist, mis aitab klientidel finantsasutustega suhelda üle interneti. Süsteem toimib nii: klient läbib esmase isikutuvastamise pangas, kaasas pass. Pank saadab tema andmed riiklikku identifitseerimis- ja autentimissüssteemi, salvestab näo videole ja lindistab hääle. Neid andmeid säilitatakse riiklikus biomeetrilises süsteemis.

Edasi võib klient pöörduda online-teeninduseks ükskõik millisesse panka – peab vaid teenusportaali oma parooliga sisse logima, saab seejärel SMSiga koodi ning arvutikaamera või telefoni vahendusel kasutab häältuvastust või näitab nägu, et süsteem tema isiku kinnitaks.

Nüüd võttis riigiduuma läinud reedel teisel lugemisel vastu seaduse, mille järgi tuleb biomeetrilise süsteemi operaatoril jagada neid andmeid siseministeeriumi või FSB-ga. Selle protseduuri täpsema käigu paneb paika valitsus, lisas väljaanne.

Vedomostiga rääkinud konsultatsioonifirma partner Mihhail Jemeljannikov märkis, et pankade suhtes pole see nõue päris korrektne. „Nende andmete töötlemine siseministeeriumis ei vasta eesmärgile, milleks pank need kogus – võimaldada kliendile pangateenust ilma isiklikult kohale ilmumata. See on seadusevastane, sest seadus ütleb, et inimeste isiklikke andmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, kui vaid sellel, millele viidati nende andmete kogumisel.“

Siseministeeriumit hakkas kaugidentifitseerimisprojekt lähemalt huvitama sel sügisel: ministeerium tahtis algul saada riikliku biostatistikasüsteemi operaatoriks, seda arutati isegi valitsuse esimese aseesimehe Igor Šuvalovi nõupidamisel. Samas oli juba mais otsustatud, et süsteemi hakkab haldama Rostelekom. Novembri algul teataski siseministeerium, et projekt on kooskõlastatud ja süsteem läheb riikliku Rostelekomi kätte.

Siseministeeriumil on tegelikult olemas oma foto-, sõrmejälgede ja silma vikerkesta andmekogu, kinnitasid väljaandega rääkinud eksperdid – nii et ennekõike täiendab biomeetriline andmebaas jõustruktuuride pildialbumit.