Tegeliku juhi tagaajamine läheb üle piiri

08. jaanuar 2018, 14:15
Vahur Kivistik
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180108/OPINION/180109768/AR/0/AR-180109768.jpg
Ainult tellijale

Riigi soov võlgu efektiivselt sisse nõuda on mõistetav, aga faktiliste juhtide vastutavaks muutmisega kipub plaanitav maksukorralduse seadus ületama äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooni, kirjutab advokaadibüroo HansaLaw partner Vahur Kivistik.

Maksu- ja tolliameti plaan suurendada isikliku vastutuse osakaalu äriühingu maksuvõlgade sissenõudmisel ei pruugi olla kooskõlas äriühingu piiratud vastutuse kontseptsiooniga. Teatavasti pärinevad piiratud vastutusega äriühingud ajast, kui Euroopast kündsid purjelaevad merd Indiasse. Laevahuku korral piirdus vastutus äriühingu kapitaliga, mitte ei läinud reederi vara haamri alla ja reeder võlavanglasse.

Mõistetav on riigi soov võlgade sissenõudmine efektiivsemaks muuta ning faktilise juhi regulatsiooni abil võib see ka õnnestuda. Küsimuseks on, mis on mõistlik ja milliseid õiguspoliitilisi valikuid me Eestis teeme, ja peaksime kaaluma, kas ettevõtluskeskkond põhimõttelisest muudatusest tervikuna võidab või kaotab. Kui siiani on ettevõtte omanik või juhatajat abistav pereliige võinud ettevõtte käekäiku juhatuse liikmega arutades tunda end üsna kindlalt, siis edaspidi võivad sellised arutelud või abistavate toimingute tegemine muutuda aluseks isiku rolli ümberhindamisel.

Küllap teavad ka maksuametnikud, et väikestes ja keskmistes firmades osalevad igapäevatöös, seda ka otsustustasandil, pereliikmed. Eesti imagole ei pruugi hästi mõjuda seadusemuudatusega antav signaal, et riik otsib võimalusi panna äriühingu võlgade eest vastutama lisaks juhatajale teisi juhtimises osalenud isikuid, sealhulgas omanikke ja juhatuse liikme lähedasi.

Rahandusministeerium on ajakirjanikele esitanud ekslikku infot, et praeguse regulatsiooni juures on vastutusotsust võimalik formaalselt teha vaid ametlikult äriregistrisse kantud juhatuse liikme suhtes, kes ei pruugi olla võla tegelik põhjustaja. Maksukorralduse seaduses on siiski juba praegu ette nähtud lisaks juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemine ka vara valitseja, seadusliku esindaja (nt volituse alusel) või tegevjuhi poolt. Lisaks näeb nii karistusseadustik kui ka maksukorralduse seadus ette, et maksualase kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud isik vastutab samuti maksuvõla eest solidaarselt. Sestap võib väita, et riigil on juba piisav arsenal, et pahalasi korrale kutsuda.

Selgust ei ole selles, kuidas täpselt hakatakse hindama, kes on tegelik ühingujuht. Maksu- ja tolliamet on möödunud aasta lõpus korraldanud koolitusi „Vastutusmenetluse aktuaalsed probleemid ja tegeliku ühingujuhi vastutus“, kus on välja toodud teooria, et tegelik ühingujuht on füüsiline isik, kes omab võimu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise üle kas osaliselt või täielikult.

Lisaks on vastutuse eeldusteks tegeliku võimu omamine konkreetselt tuvastatavate maksuseaduste täitmise üle, füüsilise isiku tegevus peab otseselt põhjustama maksuvõla ning see tegevus peab olema tahtlik. Seega, kui juhatajast mees ja teda tööl abistav abikaasa arutavad, et enne maksuvõlga maksame ära palgad ja kommunaalid, on abikaasa kinnisvara plaanitava seadusemuudatuse järgi juba maksuameti haamrilöögi ootel.

Maksumenetluses on niigi madal tõendamisstandard

Maksumenetluses eksisteerib teatavasti niinimetatud pööratud tõendamiskoormus, mis tähendab, et maksu saab määrata madalama tõendamisstandardi järgi, tuginedes põhjendatud kahtlusele, mitte ümberlükkamatult tuvastatud tõsikindla teadmise alusel. Ka juba praegu laialt praktiseeritavad juhatuse liikme vastutusmenetlused lähtuvad maksumenetlusele omasest pööratud tõendamiskoormusest ehk pelgalt kahtluse standardist.

Kujutame nüüd ette, et maksumenetlustes hakkavad pelgalt kahtlusest tulenevalt haamri alla minema pereliikmete ning omanike maad ja majad, sest maksuametil on näiteks alust arvata, et pereringis on vastu võetud otsuseid, mille tulemusel jäid maksud laekumata.

Mõistlik ja tasakaalukas lahendus kõiki huvisid silmas pidades oleks isiklikku vastutust mitte laiendada, vaid piirduda juhtide isikliku vastutuse kohaldamisega maksuasjades vaid kriminaalsete rikkumiste korral. Nimelt on kriminaalasjades ühelt poolt kõrgem tõendamisstandard ja lähtuda tuleb mitte oletustest, vaid süütuse presumptsioonist, teisalt on riigil kriminaalmenetluses ka täiendavad instrumendid, et tõde välja selgitada.

Laiendades veelgi haldusmenetluses isikute ringi, kes lihtsustatud korras madalama tõendamisstandardi alusel vastutavad isikliku varaga äriühingu maksukohustuse eest, võtame riski kaugeneda õigusriigi põhimõtetest ja piiratud vastutuse kontseptsioonist. Merel põhja läinud laeva eest ei vastuta siis piltlikult enam laevakompanii, vaid ka reeder ja isegi tema lähedased ning nõustajad.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2018, 13:21

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing