Vahur Kivistik • 8 jaanuar 2018
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Tegeliku juhi tagaajamine läheb üle piiri

Vahur Kivistik
Vahur Kivistik  Foto: Erakogu

Riigi soov võlgu efektiivselt sisse nõuda on mõistetav, aga faktiliste juhtide vastutavaks muutmisega kipub plaanitav maksukorralduse seadus ületama äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooni, kirjutab advokaadibüroo HansaLaw partner Vahur Kivistik.

Maksu- ja tolliameti plaan suurendada isikliku vastutuse osakaalu äriühingu maksuvõlgade sissenõudmisel ei pruugi olla kooskõlas äriühingu piiratud vastutuse kontseptsiooniga. Teatavasti pärinevad piiratud vastutusega äriühingud ajast, kui Euroopast kündsid purjelaevad merd Indiasse. Laevahuku korral piirdus vastutus äriühingu kapitaliga, mitte ei läinud reederi vara haamri alla ja reeder võlavanglasse.

Mõistetav on riigi soov võlgade sissenõudmine efektiivsemaks muuta ning faktilise juhi regulatsiooni abil võib see ka õnnestuda. Küsimuseks on, mis on mõistlik ja milliseid õiguspoliitilisi valikuid me Eestis teeme, ja peaksime kaaluma, kas ettevõtluskeskkond põhimõttelisest muudatusest tervikuna võidab või kaotab. Kui siiani on ettevõtte omanik või juhatajat abistav pereliige võinud ettevõtte käekäiku juhatuse liikmega arutades tunda end üsna kindlalt, siis edaspidi võivad sellised arutelud või abistavate toimingute tegemine muutuda aluseks isiku rolli ümberhindamisel.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.

Oled tellija, kuid ei pääse lugema?Vaata siia

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt