Marie Rosin on ennustanud, et ka kasusaajate nime teada saamine ei hoia ära tulude varjamist.  Foto: Andras Kralla
Kristjan Pruul • 8. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Võlausaldajate liidu andmetel on Eestis vähemalt 700 tankisti, kelle käes oli 2016. aastal koos sundlõpetatud ettevõtetega üle 10 000 ettevõtte koguvõlgade mahuga 355 miljonit eurot.

Maksuameti koostatud maksuvõlgadega ettevõtete tabeli koguvõlgnevus oli aasta algul 130 miljonit eurot, kui mitte arvestada üht kurioosset 1,2 miljardi eurost summat. Maksuvõlgade tekitamisel tankistide kasutamine muutus nii levinuks, et sellele peab leevendust tooma uus maksuhalduse seaduse muudatus, mis peaks rakenduma tulevast aastast. Selle järgi saab maksuhaldur ettevõtte tankistist juhatuse liikme kõrvalt õiguse nõuda võlad sisse ka tegelikult juhilt, kui sellise isiku tegutsemine ja kontroll ettevõtte üle on võimalik kindlaks teha.

Kaubandus- ja tööstuskoja juristi Marko Udrase hinnangul selline muudatus kindlasti kõiki tankistidega seotud probleeme ei lahenda, kuid võimaldab senisest efektiivsemalt tegeleda maksuvõla sissenõudmisega, mis võiks vähendada ka motivatsiooni variisikuid kasutada. Muudatuse tegelik efektiivsus sõltub maksuhaldurite võimest tegelikke juhte lõpuks tuvastada, kuid mõju konkurentsikeskkonnale võiks olla pigem positiivne.

 

Võlausaldajate liidu juht Marie Rosina sõnul võib selline muutus küll aidata kaasa maksuameti käekäigule, kuid ettevõtjatele muutust ta ei näe. "Maksuameti käes on kindlasti rohkem mõjujõudu, kui erasektoris võlausaldajatel. Kasvõi seetõttu, et nad omavad infot ettevõtete ja ettevõtjate kohta märgatavalt rohkem ja faktipõhist tuvastust on neil kindlasti kordi lihtsam teha," ütles Rosin. Kui ka reaalselt hakatakse menetluste käigus tuvastama selliseid  juhte ja neid vastutusele võtma, siis on tema hinnangul seadusest oodata mõju maksude paremaks maksmiseks.

Probleem on Rosina sõnul selles, et see suurendab hirmu ainult maksuameti eest. "Pigem võime oodata tendentsi, et maksuametile makstakse maksud enne võlausaldajaid, mis tähendab, et praeguse maksunõuded n.ö kolivad osaliselt võlausaldajate õlule," ütles Rosin.

“Ettevõtjatel on ka praegu õigus süüdistus lasta esitada endise juhatuse liikme vastu, kui on tuvastatud tema endise ettevõtte üleminek uude ettevõttesse. Praktikas selliseid keerulisi ja kulukaid kohtuprotsesse ei algatata, sest meie kogemuse järgi on see võrdne raha tuulde loopimisega,” rääkis Rosin.

Kasusaajad peidust välja

Euroopa Liit on omalt poolt karmistamas rahapesu vastu võitlemise reegleid, mille tagajärjel avalikustatakse ettevõtete tegelikud kasusaajad, Eestis on see seaduses juba sees ning täiustatud register peaks kokku saama aasta lõpus. Ettevõtjad sellele seadusele liiga suurt tähtsust ei omista, ning Marie Rosin on ennustanud, et ka kasusaajate nime teada saamine ei hoia ära tulude varjamist ja võlgade vabanemisel tankistide kasutamist.

Tõenäoliselt oleks rohkem abi Urmas Reinsalu maksejõuetusega seonduvast seaduskavast. Nimelt käib justiitsministeeriumis ülemöödunud aastast saadik revisjon maksejõuetusõiguse kallal, mille tulemusel eeldatavasti tehakse ettepanek keelata "tankistina" silma paistnud isikutel olla juhatuse liige ning kehtestatakse ärikeeld juhatuse liikmetele, kelle juhitud ettevõttes on pankrotimenetlus jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu. Samuti kavatsetakse tulevikus luua Maksejõuetuse Instituudi nime all pankrotiombudsmani roll vaidluste paremaks lõpetamiseks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt