Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uks kinni: välisinvestoril Eestis raske aeg

    Soraineni advokaatide Toomas Prangli ja Kai Vainola sõnul vajab väärtpaberikontode süsteem põhjalikku ümbertegemist.Foto: Kristi Kamenik

    Eesti firmades osaluse soetamine on mitteresidentidele karmide rahapesuvastaste reeglite tõttu saanud pidevaks peavaluks. Kohalikus pangas väärtpaberikonto loomine jääb kas venima või hoopis katki ning nii jääb Eesti ilma ka välismaa rahast.

    Kui väärtpaberite hoidmise võimalus kunagi Eesti pankadesse lisati, oli see Soraineni partneri Toomas Prangli sõnul väga elegantne lahendus, mis lisas osaühingute ja aktsiaseltside osaluse omandamisele ja hoidmisele õiguskindlust. Süsteem toimis hästi, ent aeg on muutunud ning reeglid pankadele üha karmimad. „Probleem muutub nii välisinvestorite kui ka pankade jaoks iga kuuga järjest akuutsemaks,“ möönis Prangli. Peab muutuma ka väärtpaberikontode süsteem, usub ta.
    Soraineni M&A (ühinemiste ja ülevõtmiste – toim) tehingute nõustajana tegutsev Prangli tõdes, et büroo seisab tihti silmitsi olukorraga, kus mitteresidentidele nii Euroopa Liidust kui ka väljastpoolt on väärtpaberikonto avamine vaevaline protsess. Näiteks lükati Prangli sõnul hiljuti määramata ajaks edasi üks projekt, kus ettevõtjad proovisid üle Euroopa kapitali kaasata. Pidurdamisel on oma osa selles, et investoritel võtab väärtpaberikonto avamine heal juhul aega 2–3 kuud.

    Lisaks raskustele konto avamisega on Konsi sõnul pangad asunud pitsitama ka juba toimivat väärtpaberikontot omavaid mitteresidente. Erainvestoreid, kes on investeerinud siinsesse kinnisvarasse või kasutavad pärast osaluse müüki Eesti haldusettevõtet enda investeeringute juhtimiseks. „Tean mitut sellist investorit, kelle kontosid on pangad hiljuti sulgeda soovinud. Eesti ei ole siin erand. Küll on probleem meil teravamalt esil, kuna meie suuremate pankade peakontor ei asu Tallinnas ning filiaalis on „ei"-vastus alati kergem tulema.

    "Väärtpaberikonto avamine käib peaaegu iga M&A tehingu juurde. Enam kui pooltel juhtudest on see üheks venitavaks faktoriks. Tehinguid toimub praktiliselt iga nädal,“ möönis Prangli. "See on ajakulu meile, see on aja- ja rahakulu pankadele ning kindlasti väga ebameeldiv investoritele,“ lisas ta.
    Tihti ütlevad pangad väärtpaberikonto avamisele vastuseks resoluutse "ei". Nõnda satubki välisinvestor seisu, kus ta küll tahaks Eestisse investeeringut teha, kuid tal puudub selleks võimalus – ülevõtu- või ühinemistehing kas lükkub määramata ajaks edasi või jääb lausa lõplikult katki, möönis Prangli. Samas tiimis töötav advokaat Kai Vainola möönis, et probleemiks pole mitte regulatsioone täitvad pangad, vaid viis, kuidas süsteem on üles ehitatud. „Saame aru, et pangad peavad vastavalt reeglitele tegutsema. Lisaks pole ka väärtpaberikonto pidamine neile äriliselt mõttekas tegevus,“ rääkis Vainola.
    Mitteresident – persona non grata?
    „Kindlasti on tegemist probleemiga, mis mõjub halvasti Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ möönis ka tehingunõustamisfirma Keystone Advisers partner Tõnis Kons.
    Probleeme ei tekita Konsi sõnul mitte niivõrd taustakontrolli pikkus, vaid see, et pankadel puudubki huvi mitteresidentidega tegemist teha. Nendega, kelle ainus soov on pangas väärtpabereid hoida, ei soovinud pangad Konsi sõnul tegemist teha ka enne regulatsioonide karmistumist. „Pankadel on huvi peamiselt teenindada arveldusi, mida paljud sellised kliendid ei teinud ning lisaks kippusid selliste kontode omanikud ka väärtpaberikonto tasusid võlgu jääma,“ tõdes Kons.
    Ükski suurem tehing Konsi hinnangul karmi korra tõttu tegemata ei jää – rahvusvahelistel suurfirmadel on piisavalt ressurssi, et end pankadele atraktiivseks teha. Keerulisem on aga väike- ja keskmise suurusega firmadel, kapitali kaasavatel kasvufirmadel ning erainvestoritel. „Reaalsus on, et suurfirmade huvi Eesti turu ja ettevõtete vastu on minimaalne ning enamik tehinguid ja investeeringuid ongi meil kontsentreerunud just väikeste- ja kasvuettevõtete segmenti,“ tõdes Kons.

     Minu hinnangul on Euroopa uued reeglid pankadele kehtestanud kampaania korras ning need meenutavad püüdlusi jõge tagurpidi voolama panna.

    Tõnis Kons,
    Keystone Advisersi partner
    LHV vastavuskontrolli juhi Ants Soone sõnul on üks asi üldine kliendisuhete loomine, teine aga väärtpaberikonto avamine. Kliendi tausta kontrollimist ja otsust väärtpaberikonto avada tuleks vaadata pigem eraldi. Pank peab tema sõnul igal juhul hoolsusmeetmeid rakendama ning kaaluma, kas klienti on panga riskiisu arvesse võttes tark vastu võtta või mitte.
    Soone möönis, et mitteresidentidega seotud risk on tavapärasest kõrgem. „Eks seda on kahtlemata mõjutanud ka üha teravam järelevalve ja avalikkuse tähelepanu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise või piisaval määral rakendamata jätmisega,“ märkis ta.
    Kontod ahelaist priiks
    Mõistliku lahendusena näevad Soraineni advokaadid väärtpaberikonto panga küljest lahtisidumist. Üks võimalus oleks Vainola sõnul liita need juba praegu tegutsevate elektrooniliste registritega. „Kas siis viia need Nasdaqi väärtpaberiregistrisse või äriregistrisse, kuhu nagunii kõik aktsiaseltsid ja osaühingud registreeritud on,“ pakkus ta välja.
    Teise lahenduskäiguna näeb Vainola Leedus väga edukaks osutunud lahendust. Seal kehtib vaba turu põhimõte – turul on mitu litsentseeritud teenusepakkujat (ka pangad), kelle juures saab klient kontot hoida.
    Väärtpaberikonto panga küljest lahtisidumist peab ka Kons heaks mõtteks – ühtegi põhjust, miks Nasdaq või mõni muu firma selle avamise ja haldamise teenust pakkuda ei võiks, ei ole. „Selline muudatus tuleb kiiremas korras teoks teha. Riigina peame tegema kõik selleks, et Eesti oleks atraktiivne riik ettevõtte peakontori pidamiseks ning näiteks välisinvestorilt raha kaasamiseks ei peaks Eesti kasvuettevõte oma peakontorit mõnda teise riiki ümber kolima,“ rääkis Kons.

    Möödunud nädalal kirjutas Äripäev, et sarnaselt väärtpaberikontodega keelduvad pangad karmistunud rahapesu tõkestamise reeglite pärast ka mitteresidentidele arvelduskontosid avamast. Samuti sulgetakse tihedalt juba Eestis tegutsevate välismaalaste, sealhulgas e-residentide, pangakontosid.

    Sõltumata sellest, milline tee valida, on tarvis seaduse ümbermängimist, usub Prangli. Ta tõi välja, et riik on juba selles suunas ka piiluma hakanud – nimelt pani riigikogu möödunud aastal aluse nn hoiukonto loomisele Nasdaqi väärtpaberikeskuse juurde. Sellel on aga probleeme – hoiukontol saab hoida vaid äsja asutatud firmade aktsiaid ning soetatud firmade väärtpabereid sinna lisada ei saa. „Kahjuks see regulatsioon ühinemis- ja ülevõtutehingute probleemi ei lahenda,“ tõdes Prangli.
    Kons on ka kriitiline uute rahapesureeglite suhtes, nimetades neid kampaania korras kehtestatuks. Tema arvates on need justkui katse jõge tagurpidi voolama panna. „Pigem võiks pingutada selle nimel, et äriregistrid oleks üle Euroopa elektroonselt lingitud ning ettevõtete omandi- ja finantsandmed kõikjal avalikult kättesaadavad, nagu see on Eestis,“ arvas ta.
    Soone sõnul tuleb väärtpaberikonto pankadest lahtisidumisel teadvustada, et rahapesu ja terrorismi rahastamine on terve finantssüsteemi, mitte ainult selle ühe mutriga seotud risk. „Kuskilt peab ju raha tulema, mille eest väärtpabereid ostetakse,“ märkis ta ja viitas, et ka keskdepositoorium peab seadusele vastavalt pankadega samu hoolsusmeetmeid rakendama. Ainuüksi kontode liigutamine niisiis probleemi ei lahendaks.
    Prangli sõnul kohalduvad pankadele aga palju rangemad kliendi tuvastamise ja raporteerimise reeglid, mis tähendab, et see on ka palju kallim kui aktsiate hoidmine arvelduskontost eraldi. „Nii ei ole väärtpaberikonto seotud ka terrorismi ja rahapesu riskidega, mis rahaülekannete puhul paratamatult eksisteerivad,“ viitas ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Hapra äriga monopol: Tallinna ettevõte veab Euroopa Liidus ainsana Peterburist kuulsat portselani
Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Euribori langus süveneb, laenuvõtja rõõmustab
Raadiosaated
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.